Administrasaun publika
KAPITULU
I
INTRODUSAUN
1.1 Antesendente
Universalmente
nasaun hotu hotu iha mundu kuaze adopta sistema administrasaun iha nia estadu
ka governu rasik, atu atinji ita nia meta dezenvolvimentu persija iha sistema
administrasaun ida ho rigorozu atu bele garante kualidade iha estadu ida nia
laran. Tan ne,e mak, ohin loron nasaun hotu hotu iha rai klaran tuir prinsipiu
hirak ne,e, estadu ida-idak sempre iha armonizasaun no estabilidade nasional
hodi garante dezenvolvimentu liu husi administrasaun.
Ho
ida ne,e, Timor Leste mos hanesan nasaun ida ne,ebe kuiñesidu iha mundu
internasional liu husi sakrifisiu timoroan sira nian hodi proklama ba mundu
katak Timor Leste mos hanesan nasaun ida tuir dedikasaun wainhira luta ba
independénsia ho nia funu maluk husi nasaun Indonezia. Ho solenidade hirak
ne,e, timoroan sira konsege realiza sira nia mehi iha loron 20 fulan Maio tinan
2002 hodi sai hanesan nasaun ida. Husik tiha libertasaun Pátria hodi kontinua
ba libertasaun rasik povu timoroan. Maski Timor Leste hetan nia independénsia
tuir Konstituisaun RDTL artigu 1 numeru 1 (Repúblika Demokrátika Timor Leste
hetan independénsia iha loron 28 fulan Novembro tinan 1975)[1] maibe, Timor Leste hala`o prosesu
dezenvolvimentu hahu husi tinan 2002, siknifika katak Timor Leste hala`o prosesu dezenvolvimentu ho idade ne,ebe sei nurak.
Timor-Leste iha
hela prosesu konstrusaun estadu atu bele sai hanesan nasaun ida ne’ebé
bem organizadu, estruturadu, iha kapasidade, sólidu, forti no dignidade hodi alkansa ninia
objektivu nasional. Estadu
ne’ebé forte haree hosi oinsa nia iha sensibilidade hodi fornese atendementu ba
interese no nesesidade públiku. Prosesu ida
ne’e foin bele mosu bainhira iha sistema administrasaun públika ida ne’ebé
rigorozu, efisienti, no iha kapasidade no kapabilidade apropriadu.
Servisu administrasaun públiku durante ne’e hamosu diskusaun
barak. Iha estudu no análiza barak ona mak foka ba dezafiu sira ne’ebé
administrasaun públiku enfrenta. Iha mos diskusaun lubuk ida ona ne’ebé organiza
lori diskuti kona ba administrasaun públiku iha Timor. Iha opinioens oioin, balu
haree ba enkuadramentu legal ne’ebé eziste, liliu papél no poder hosi Komisaun
Funsaun Públiku. Balu haree kona ba jestaun rekursu umanu. Balu haree kona ba
kustu ne’ebé kontinua aumenta, impaktu fiskal, sustentabilidade no
produtividade. Balu haree kona ba fornesementu servisu públiku. redasaun ida ne’e nuudar reflesaun pessoal ida
bazeia ba istoria pesoal, observasaun direita, diskusaun ho kolega sira no
istoria pessoal hirak ne’ebé autor hetan kona ba servisu administrasaun públiku
iha Timor. Iha kontekstu ida ne’e, haree servisu administrasaun públiku
relasiona ho fornesementu servisu públiku, dezenvolvimentu ekonomia no harii
estadu. Servisu administrasaun públiku durante ne’e hetan preokupasaun; krítika
hosi públiku. Preokupasaun ida ne’e refleta katak servisu administrasaun
públiku durante ne’e seidauk la`o diak. Wainhira ita haree hosi pontu de vista
sidadaun ne’ebé sai nuudar kliente ba iha servisu públiku, balu seidauk sente
satisfaz ho dezempeñamentu servisu administrasaun públiku. Ida ne’e bele nota
iha diskusaun sira iha media sira iha rai laran, diskusaun sira iha nivel
politika públiku, diskusaun sira iha media sosial, to`o iha relatóriu sira. Ida
ne’e la apar ho kustu hosi ita nia administrasaun públiku.
Haree hosi
perspetiva finanseiru, kustu atu mantein makina estadu nian durante ne’e
relativamente boot. Ida ne’e bazeia ba aspeitu valor nominál hosi kustu ne’ebé
aloka liu hosi orsamentu estadu nian, komparasaun kustu administrasaun públiku
ho ita nia ekonómia. Orsamentu ne’ebé uza atu lori mantein makina estadu atu
funsiona aumenta hosi tempu ba tempu.
Iha observasaun
lubuk ida ne’ebé eskritor nota durante ne’e, depois rona esperiénsia pessoal
ema nian, observasaun iha fatin, no rona rasik mos argumentu hosi fornesedor
servisu públiku sira. Tuir mai, komplikasaun sistema iha administrasaun públiku
hanesan agora, impata dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun ne’ebe agora ema
esperiénsia, susar ba ema atu sai kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade
atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida ne’e bele hamenus sidadaun nia
konfiansa ba iha instituisaun públiku. Aspetu seluk mak opsaun no dezigualidade
ne’ebe mosu. Melloramentu servisu administrasaun públiku la’os prosesu ida
ne’ebé fasíl no presiza tempu badak. Ho mundu ida ne’ebé dinámiku,
administrasaun públiku presiza adjusta an ho mudansa sosiedade laran. Sa tan
alvu hosi servisu administrasaun públiku nian mak públiku. Tanba ne’e,
avaliasaun ba servisu administrasaun públiku la para deit iha produtividade,
maibé mos oinsa públiku nia satisfasaun ba servisu administrasaun públiku. Ho
mundu ne’ebé agora iha, administrasaun públiku tenki loke-an atu hatan ba
mudansa hirak ne’e. Tanba ne’e presiza iha inovasaun no kreatividade iha
administrasaun públiku tamba públiku nia padraun atu hetan satisfasaun muda
hosi a`at ba diak.
Dala barak ita
hanoin katak sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar karidade ne’ebé
estadu halo ba sidadaun sira; karik tanba la selu. Ita haree sidadaun sira
ne’ebé buka atu hetan servisu públiku nu`udar ema desperadu sira. Ida ne’e
kontradiz ho nosaun estadu, sa tan iha kontekstu ida ne’ebé ita harii hela ita
nia instituisaun públiku sira. Sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar
kestaun direitu fundamental ne’ebé proteze iha konstitusaun, no konvensaun
hirak ne’ebé estadu Timor hola parte ba. Bele diskuti kona ba maneira oinsa atu
fornese no atu finansia, maibe asesu ba servisu públiku nudar kestaun direitu.
La’os karidade. Prinsipiu ida ne’e ema sira ne’ebé haknaar an iha instituisaun
públiku tenki komunga.
Administrasaun públiku ho karakterístika
sai hanesan matadalan, inisiador, hamrik iha oin nuudar mákina lokomotivu ba
mudansa no transformasaun iha dezenvolvimentu sosio-politiku no ekonomíku.
Administrasaun públiku sai hanesan ajenti ida ne’ebé bele garante unidade
nasional liu hosi nia serbisu ida ne’ebé profesional, justu no ekuitativa ba
povu iha territoriu tomak. Profisional katak iha duni kbiit atu servisu ho
diak, servisu ba interese povu tomak tuir dalan loos, normas, nomós étika.
Justu katak administrasaun públiku tenki imparsial, neutru (netral), la iha
diskriminasaun nomós responsabilidade. Ekuitativa katak administrasaun públiku
iha kapasidade atu serví, hatán ba nesesidade povu tomak sem iha
diskriminasaun, ne’e duni administrasaun públiku nia identidade hanesan ajenti
ba unidade nasional. Administrasaun públiku tenke iha kapasidade atu serbisu ba
povu ho efikasia(kualidade) no efisienti(forsa), iha konsensus no mós fó kbiit
ba funsionariu sira rasik, setór privadu, no povu tomak atu servisu hamutuk,
atu nune’e bele alkansa objetivu dezenvolvimenu nasional nian. Administrasaun
públiku nia identidade hanesan ajenti ne’ebé fó exemplu di’ak no kbiit ba ema
seluk, administrasaun públiku tenke
serbisu tuir vizaun estratejiku atu nune’e bele garante dezenvolvimentu ida
ne’ebé sustentável. Administrasaun públika nia identidade hanesan ajenti ida
ne’ebé atu promove dezenvolvimentu (agent
of development). Unidade, Aksaun, no Progressu sai hanesan valór no
identidade ne’ebé funsionariu públiku sira tenke tau iha sira nia kakutak nomós
implementa iha sira nia prátika servisu loro-loron, liuliu atu serví ka fó
atendementu ba povu nia nesesidade no interese.
Bazeia
ba Konstituisaun RDTL Artigu 5 númeru 1 hatete
katak, (estadu respeita, iha organizasaun rai laran nian, kona-ba
PRINSIPIU atu fahe kbiit administrasaun publika nian) ho nune,e mak, ohin loron
ita bolu naran Munisipiu, eskritor interpreta katak implementa desentralizasaun
ho sentidu fundamental oinsa atu prosesa dezenvolvimentu ida ne,ebe orijem,
lalais no klaru iha povu hotu-hotu nia satisfasaun no konfortabilidade. Kintu
Governu konstitusional liu husi Konseilu Ministru (KM) konsege hasai ona
rezolusaun hodi troka naran distritu ba Munisipiu, tan ne’e iha Timor Leste la
iha ona distritu maibe Munisipiu nebe mai husi lei númeru 9/2011[2].
Liu husi Konseilu Ministru Tersa-feira loron 22 fulan Outubru tinan 2014
konsege aprova lei númeru 13/2014 ba Administrasaun Minisipiu iha Timor Leste[3],
tan nee’e komesa iha loron 23 fulan Outubru tinan 2014 ba oin Distritu iha
Timor Leste laiha ona, maibe iha deit maka Administasaun iha Munisipiu 12 ho
postu Administrativu 61 la inkliu Oecusse tamba Oecuse hanesan Zona Espesial. Eiz
Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa nian, no
Ministru Administrasaun Estatál, Dionísio
da Costa Babo Soares, kumprimenta partisipante sira ne’ebé halibur-an
iha Sala Konferénsia Otél Timor nian no esplika katak konferénsia ne’e ninia
objektivu mak atu haburas prosesu desentralizasaun administrativu Timor-Leste
nian, liuhosi kontaktu ho realidade podér lokál Portugál no Australia nian.[4]
Bainhira hato’o diskursu abertura ofisiál nian, eiz Primeiru-Ministru sestu
governu Rui Maria de Araújo, subliña
katak reforma sira iha desentralizasaun administrativu ne’ebé la’o hela ne’e,
hala’o ho “objektivu atu lori servisu báziku sira ba besik liután populasaun,
hodi fó benefísiu ba ita nia povu, hodi bele reforsa kapasidade atu jere ba
asuntu hirak ne’ebé relasiona ho sira nia nesesidade no ba sira nia moris
loron-loron nian, no haburas iha sira dinámika foun ida iha ita nia demokrásia
no sidadania ne’ebé mak ita hotu defende. Eiz Primeiru-Ministru mós esplika tan
katak, prosesu ida ne’e sei hala’o graduál, tanba Timor-Leste sei presiza atu
dezenvolve ninia kbiit sira, hodi bele hetan “kapasidade institusionál,
kapasidade umanu, kapasidade administrativu, kapasidade jestaun públiku no
kapasidade lojístika, hanesan atu destaka de’it buat ruma ne’ebé importante liu.[5]
Durante aprezentasaun rua ne’e,
Sekretáriu Estadu Administrasaun Lokál Portugál nian, António Leitão Amaro no Vise-Sekretáriu Departamentu
Infra-estrutura, Bee, Rai no Propriedade Estadu Victoria nian, Terry Garwood, sira ko’alia kona-ba
oinsá estrutura podér lokál nian iha sira nia país. Sira na’in rua hetan
pergunta hosi partisipante sira kona-ba karakterístika sistema nian sira iha
sira nia paíz, hodi bele reflete kona-ba modelu ida ne’ebé adekuadu tuir
kontestu timor nian. Iha tinan rua oin mai, Timor-Leste sei tama ba faze
desentralizasaun administrativu, hodi nune’e nasaun kontinua la’o tuir
dalan ida ne’e to’o harii podér lokál. eiz Primeiru-Ministru sestu Governu Rui Maria De Arújo esplika tan katak Governu
sei konsentra nia atensaun tomak, inklui deskonsentrasaun ba munisípiu sira iha
prosesu planeamentu nian, orsamentu no ezekusaun despeza sira, hahú kedas ona
iha tinan 2016. Portavós Governu nian, eiz Ministru Estadu sestu governu, Agio Pereira, ko’alia katak, Konferénsia
ne’e hanesan biban di’ak ida atu bele haree fila fali modelu hirak seluk no ita
bele aprende daudaun, bainhira ita dezenvolve no fó forma ida ba modelu podér
lokál nian iha Timor-Leste. Ita nia Konstituisaun dehan katak ita tenki
organiza Estadu, atu nune’e bele hamosu partisipasaun direta no ativa hosi mane
no feto sira iha vida politika. Bainhira ita la’o ba oin ho jerénsia di’ak,
tuir dalan ba desentralizasaun nian, ida ne’e bele halo sidadaun hotu-hotu
Timor-Leste nian sira partisipa iha dezenvolvimentu integradu no sustentável ba
ita nia nasaun nian.
Papél organizasaun administrativa
iha Timor–Leste ohin loron halo kontrolamentu no haburas sistema kontrola hó
diak hodi estabelese kondisaun ida hó prosperu no hakmatek, atu fó asisténsia
administrativu ba realizasaun prosesu desentralizasaun, hodi nune’e bele kontrola
diak liu tan Populasaun ezizénsia iha munisipiu Viqueque. Estadu Timor-Leste
tenke fó kritériu agresivu hodi bele regulariza kona-ba kapasidade no abilidade
ne’ebé hetan husi organizasaun administrativa iha nasaun Timor-Leste atu fó
positivu diak ba sidadaun hotu liu husi realizasaun fahe kbit
administrasaun ne’ebé tuir Konstituisaun
RDTL haruka.
Parte organizasaun administrativa
mós hetan aprovasaun fundus housi orsamentu jeral estadu (OJE) nian, atu nune’e
bele hala’o kna’ar ba nasaun ne’ebé determina ona. Hó ida ne’e organizasaun
administrativa ne’e importante teb-tebes hodi dada sai populasaun husi pobreza
nia laran iha nasaun Timor-Leste atu banati tuir nasaun sira ne,ebé dezenvolvidu.
Tamba ne’e mak Timor-Leste halo nia knar, bazeia ba konstituisaun RDTL iha
artigu 71 kona-ba Organizasaun administrativu iha númeru 1 hatete katak Governu
sentral tenki iha reprezentasaun hosi nivel eskalaun administrativu oin-oin iha
rai-laran,[6]
no artigu 72 alinea 1 hatete konaba sei harií kbiit lokál ho ema ne,ebé
kolektivu iha rai-laran ne,ebé iha órgaun reprezentativu,[7]
ho knar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun
problema rasik iha sira nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál. Tan
ne’e mak organizasaun administrativa importante tebes ba povu Timor-Leste atu
bele fasilita ba area investimentu iha setor pribadu no setor públiku.
Haré ba realidade ne,ebe mak iha,
munisipiu Viqueque laedauk atinji meta dezenvolvimentu husi infraestrutura bázika
ka laedauk responde ba povu munisipiu Viqueque ninia hakarak, iha situasaun ida
ke difisil tebes ne,ebé fo impaktu bo`ot ba povu ka populasaun refere iha setor públiku no pribadu.
Tuir ita hotu nia hatene katak implementasaun politika desentralizasaun
siknifika katak atu jere rasik prosesu dezenvolvimentu ida ho lalais no dignu,
maibe, realidade ita hotu haré mos katak laedauk iha benefisiu husi
implementaun politika desentralizasaun ne,e, bazeia ba tópiku monografia (Analiza konaba prinsipiu atu fahe
kbit administrasaun publika nian iha munisipiu Viqueque tuir Konstituisaun RDTL
Artigu 5) eskritor tenta atu analiza prosesu dezenvolvimentu husi
implementasaun politika desentralizasaun iha munisipiu Viqueque ne,e rasik. Ita
koalia konaba ADMINISTRASAUN ita mos koalia konaba dezenvolvimentu, tamba ne,e
mak ita nia Governu hala`o politika servisu bazeia ba ita nia konstituisaun
RDTL, hanesan eskritor nia tópiku monografia ne,ebé hakerek konaba
konstituisaun artigu 5 númeru 1 nia difinisaun (estadu respeita, iha nia
organizasaun rai-laran nian, kona-ba prinsipiu atu fahe kbit administrasaun
públiku nian) portantu, iha tinan tolu liubá kotuk, ita bolu DISTRITU no agora
ita bolu ona Munisipiu tamba ita nia konstituisaun RDTL mak haruka. Iha
munisipiu Viqueque governu estabelese Munisípiu no poder lokál iha 2014, haré
Ba programa politika ne,e, iha tinan 2013 eiz primeiru ministru kintu governu
konstitusional Xanana Gusmão hala`o
vizita ida hodi koalia konaba implementasaun politika desentralizasaun iha
munisipiu Viqueque; eiz Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha Loron 14-15 fulan Maiu tinan 2013 hala’o vizíta
dasiak ba Distritu Viqueque, hodi fó hatene ba populasaun sira kona-ba projetu
implementasaun Polítika Desentralizasaun no Podér Lokál, iha distritu ne’ebá. Iha
diskursu eiz Primeiru-Ministru hateten, Bainhira atu estabelese Munisípiu,
Viqueque-oan sira presiza kompriende didi’ak objetivu hosi Munísipiu ne’e rasik,
signifika katak, estabelese ona Munisípiu, Vikeke-oan sira mak sei halo jestaun
rasik ba rekursu no poténsia sira ne’ebé iha, hodi dezenvolve rasik Distritu no
povu nia móris ho sustentabilidade. Ita hasoru malu ohin, atu enkoraja malu,
liuliu Vikeke-oan sira, grupu intelektuál, seitór privadu, veteranu, grupu
feto, ONG no foin sa’e sira atu servisu hamutuk ho Administradór Distritu,
Komisaun Instaladora no Líder Komunitáriu sira, atu hahú ona identifika
poténsia no difikuldade sira ne’ebé iha, atu diskute no halo planu hodi prepara
atu simu Munisípiu ho kompeténsia no responsabilidade. Atu estabelese Munisípiu
iha Distritu Viqueque, presiza kontribuisaun hosi entidade tomak no presiza tau
hamutuk hanoin oinsá halo implementasaun desentralizasaun no podér lokál, hodi
bele garante ba futuru ida di'ak ba labarik sira. Tamba ne'e mak implementasaun
Munisípiu ne’e importante tebes, atu nune'e ita bele ko'alia ba malu iha ita
boot sira nia distritu rasik.[8]
Ita nia dezenvolvimentu atu la`o diak ita depende ba Administrasaun hanesan
babain ita rona katak governasaun diak (Boa Governação), buat hotu hotu nia
xave mak administrasaun, tamba administrasaun hanesan ajenti ida ne,ebé atu
promove dezenvolvimentu atu povu bele senti ho ksolok no hamnasa iha nia moris
lor-loron, tuir mai ita matenek na`in naran Henry Fayol (1841-1952)[9]
ho Frederick Winslow Taylor (1856-1916)[10],
Hanesan aman ba Administrasaun (father of modern operational management
theory). Fayol usa uma abordagem baseada no gerenciamento
administrativo, enquanto Taylor por sua experiência com base em sua análise de
gerenciamento operacional. O gerenciamento administrativo é uma abordagem da
liderança superior para o nível mais baixo de liderança. Embora a definição de
gerenciamento de operarive seja uma abordagem de baixo para cima Ho nune,e, hakerek na`in halo
interpreta husi teoria Fayol nian
katak nia hakarak halo aprosimasaun tuir jestaun administrativu (administrative
management) portantu, Taylor nian
katak nia hanesan esperiensia ida makaas, nia utiliza tuir ninia analizasaun
konaba jestaun operativu (management operatif). Jestaun administrativu
(administrative management) hanesan halo aprosimasaun ida ne,ebé husi nivel
sentral to`o nivel lokál, no jestaun operativu (management operatif) hanesan
aprosima husi nivel lokál to`o nivel
sentral. Iha kontestu ida ne,e, ita hatene katak Timor Leste mós adopta sistema
ida Demokrásia iha ita nia Estadu, siknifika husi liafuan Demokrásia ne,e katak
ukun ida ne,ebé mai husi Povu, ho Povu no sei fila fali ba Povu. Ho sentidu
fraze ida ne,e ita mos hanoin, hatene no halo liu husi kada periódu tinan lima
lima ita sempre selebra ita festa Demokrásia hodi hatuur metin Unidade nasional
iha ita nia paíz nurak ida ne,e. Iha munisipiu Viqueque povu sira mos nunka
lakon oportunidade direitu nian hodi ba partisipa iha festa Demokrásia refere,
ho hanoin katak, atu haburas Demokrásia
hodi hala`o Dezenvolvimentu sustentável. Dalabarak, ita sempre rona katak “Hau
nia votu mak hau nia Dezenvolvimentu”, maibe, ita haree ba situasaun real povu
munisipiu Viqueque nunka hamnasa ba dezenvolvimentu liliu iha infraestrutura bázika
hanesan; Be`e mos, Estrada nst. Tuir Matenek na`in ida husi
Nasaun Estadus Unidus Amerika (EUA), ne’ebé hó naran Abraham Lincoln ne’ebé hamosu ideia iha situasaun klásiku nian,
ne’ebé ko’alia kona-ba Demokrátiku, demokrásia tuir lian latina yunani nia, ka
istila ne’e fahe ba parte rua, “Demos” ne’e hó nia sentidu katak
povu “kratos”
ka “Cartein”
ne’e hó nia sentidu katak Governu, hó ida ne’e maka palavra Demokrasia
ne’e hó nia sentidu kompletu katak, (of
the people by the people for the people)[11]
husi povu ba povu no fila fali ba povu, hó intensaun katak governu ne’e mai
husi povu maka eleje ka nomeia, no nune’e governu ne’e mai husi povu, iha tempu
mos governu ne’e mai husi povu maka sae ba assume pozisaun governu nia. Hó
nune’e maka governu sai hanesan defensor no lori povu nia naran hódi serve
estadu tomak, governu tenke iha sentidu dedikasaun tomak ba iha povu nia
situasaun no nesesidade sira, hódi sustenta povu no estadu nia moris.
Ita
nia idade Demokrásia tuan tebes ona, maibe idade Dezenvolvimentu sei kosok oan
hela, ita haree iha faktu ema hotu laiha espiritu nasionalizmu, formalmente
ninina konsiensia mate tiha ona, ita hatene katak, Prinsipiu atu fahe kbit
Administrasaun ne,e atu hakore povu husi pobreza nia laran. Bazeia ba kestaun
ne,e, tuir Konstituisaun RDTL Artigu 137 alinea 2 nia difinisaun
(administrasaun públiku nia estrutura iha dalan ida atu sees husi
birokratizasaun, buka dada besik populasaun sira-nia serbisu no kaer metin
interese partisipasaun nian iha nia jestaun efektivu), haree ba difinisaun
artigu ne,e, eskritor haree katak munisipiu Viqueque ladauk hases aan husi
birokratizasaun ne,e wainhira desntralizasaun administrativu entrega ona husi
governu sentral ba munisipiu Viqueque, administrasaun ne,ebé diak ka
profesional ne,e hetan fiar husi povu, iha kontekstu ida ne,e povu mak haruka
ema ne,ebé mak atu jere administrasaun ne,e. Iha pontu balu ne,ebé importante husi administrasaun ne,e mak fo
atendementu publiku ba povu sira, siknifika katak organizasaun administrativu ne,e mak
hanesan atendementu públiku ba buat ne,ebé povu hakarak atu benefisia
lalais iha nesesidade lor-loron nian. Estadu ida hamrik sempre iha nia
objektivu ida, hanesan Timor Leste iha Konstituuisaun RDTL Artigu 6 (Objektivu
Estadu) nia leitura iha alinea D hatete katak, (Garante dezenvolvimentu ba
ekonómia, ba progresu siénsia no téknika); Tan ne,e, ba sidadaun ida ne,ebé
hala`o nia dever servisu iha instituisaun estadu wainhira hetan fiar husi povu
prinsipalmente tenki hadomi povu, hadomi nasaun no interese komun. Atu
dezenvolve asuntu báziku ne,ebé infrentadu husi povu mak ema ida ne,ebé tenki
iha espíritu nasionalizmu hodi nune,e bele implementa aktividade estadu nian
to`o meta dezenvolvimentu rigorozidade, oras ne,e dadauk munisipiu Viqueque sei
iha nakukun laran liliu iha infraestrutura bázika.
1.2. Identifikasaun Problema
Haree ba
testu husi antesendente nian iha leten, eskritor identifika nia problema
hanesan tuir mai ne,e ;
1. Oinsa Servisu fahe kbit Administrasaun públiku nian?
2. Oinsa Implementa Politika
Desentralizasaun Iha Munisipiu Viqueque?
1.3. Formulasaun Problema
Bazeia ba problema
hirak temi ona iha leten observador nu’udar
hakerek nain ba Monográfia ida
ne’e, hodi halo formulasaun ba problema mak hanesan tuir mai ne’e: “Tamba saida mak governu Timor-Leste hala`o prosesu dezenvolvimentu ho birokrasia
tebes ho nia razaun saida?
1.4. Limitasaun Problema
Hare’e ba introdusaun hotu ne’ebe
mak mensiona iha leten, nu’udar hakerek nain liu husi observasaun ne’e sei
hare’e liu ba problema no obstakulu sira ne’ebé mak governu sentral
desentraliza funsaun administrasaun nian ba poder lokál iha munisipiu Viqueque
ne,ebé fahe kbiit administrasaun nian husi governu sentral.
1.5. Objektivu hakerek.
Objektivu husi eskritor hakerek monografia ida ne,e mak hanesan ;
1.
Atu
hatene prosesu dezenvolvimentu iha munisipiu Viqueque
2.
Atu
hatene diak liu tan konaba prosesu implementasaun politika Desentralizasaun Munisipiu
Viqueque
3.
Atu
hatene klean liu tan konaba oinsa servisu iha instituisaun estadu, liliu konaba
ba jestaun administrativu.
4.
Atu oinsa maka eskritor bele hatene halo
análiza hódi bele hakbiit no konkretiza eskritor nia pensamentu matenek nian
konaba Administrasaun Munisipiu Viqueue, hódi finaliza monográfia ida ne’e hó
efektividade.
1.5.1
Objetivu jeral
eskritor buka atu
hatene klean kona-ba
desentralizasaun konaba fahe kbiit administrasaun hó Organizasaun administrativu nian ne,ebé governu
sentraliza ba munisipiu sira. No oinsa hareé konaba realizasaun politika no prosesu
implementasaun desentralizasaun
iha munisipiu Viqueque
1.5.2 Objektivu
espesifiku
Sai motivasaun ida ba estudante akadémika no governu liliu ministeriu administrasaun estatal hó nia responsabilidade
tomak ba
realizasaun politika
desentralizasaun. Atu
aumenta no fó koñesementu ba eskritor, iha estudu ida ne’e sai sientífiku liu
kona-ba governu Timor-Leste hó Organizasaun administrativu realizasaun politika
desentralizasaun iha munisipiu Viqueque.
1.6. Benefisiu hakerek
1. Hanesan
prosesu inovativu ida ne’ebé maka dinámiku hódi hakbiit eskritor nia abilidade konseptu nian,
nune’e mos bele hakbiit eskritor nia pensamentu akadémika nian.
2. Hanesan
mos rekerimentu, ka prosedimentu ba eskritor nia estudu final iha banku
Universidade, hódi bele kompleta no finaliza estudu iha lisensiadu.
3. Koiñese
ámbitu foun, kona-ba konseptu monografia iha banku universidade, hó lian
ofisial (tetum), ne’ebé sai hanesan lian nasional iha Timor-Leste.
4. Benefísiu ida mos mak sai
sasukat ou refensia ba universídade liu-liu ba Universídade Oriental Timor Lorosae (UNITAL) sira, formalmente sei hakerek diak liu tan iha futuru oin mai.
1.7 Razaun Foti Tópiku
Sai hanesan akademista iha fakuldade Direitu departamentu
siensia direitu, juridikamente sente katak problema ne,ebé akontese iha komunidade nia le’et liliu iha munisipiiu Viqueque
infrenta dezafiu barak liga ho governu nia kompetensia. Bazeia ba
interese eskritor atu observa nu’udar mata
dalan ba problema ne’ebé mak akontese, hó nune’e eskritor foti tópiku Analiza konaba prinsipiu atu fahe
kbit administrasaun públika nian iha munisipiu Viqueque tuir Konstituisaun RDTL
Artigu 5. Tamba tópiku ne’e eskritor iha interese
no influensía duni, hodi nune’e bele kompleta rekezitu fundamental ba kandidatu lisensíatura
iha Universidade Oriental Timor Lorosae(UNITAL).
1.8. Sistemátíka Hakerek Nian
Iha sistemátika ninia laran hakerek
nain esplika no detallu liu
kona-ba nia kapitúlu no
nia sub-kapitúlu mak
hanesan tuir mai ne’e:
Kapitúlu I Introdusaun
Ho nia Sub-kapitúlu mak
hanesan tuir mai ne’e, Antesendente, identifikasaun problema, Formulasaun
Problema, Limitasaun Problema, Objetivu peskiza, Benefisiu
Peskiza, Razau Foti Tópiku no mós sistémtika hakerek.
Kapitúlu II Revizaun Literatura
Iha sub-kapitúlu ida ne’e atu koalia kona-ba teoria
ne’ebé mak relevante hó tópiku monografia nian.
Kapitúlu III Metódolojia
Peskiza
Iha sub-kapitúlu ida ne’e atu koalia kona-ba
saida mak peskiza, metódu peskiza, fontes uza dadus, metódu kolekta dadus no
metódu analiza dadus.
Kapitúlu IV Esplikasaun
no Elaborasaun Peskiza
Iha sub-kapitúlu ida ne’e koalia konaba Sistema
Administrasaun, Papel Lideransa, Organizasaun Administrativa, Fatin Peskiza, Estrutura
Administrasaun Munisipiu Viqueque, no mós dadus peskiza nian to’o esplikasaun
peskiza nain.
Kapitúlu V
Maktaka
Sub-kapitulu ida ne’e koalia kona-ba
konkluzaun hó Sujestaun ka Rekomendasa.
KAPITULU II
REVIZAUN LITERATURA
1.1. Difinisaun teoria
Definisaun teoría hanesan baze legal
ida ba hakerek nain hodi haktuir kona-ba politika governu Timor-Leste
implementa desentralizasaun ba munisipiu sira no hareé liu ba munisipiu Viqueque,
atu suporta eskritor bele hakerek monografia ne,e hó diak hodi uza teoría
ne’ebé mak relevante hanessan fundamentu ou sasukat ida atu kaer metin hodi
haforte liu tan ba eskritor nia hakerek ne’e hó síentifiku. Tamba ne’e mak hó
sasukat ne’ebé iha, uza atu forma Monografia ida ne’e hakerek nain hareé no
interese liu ba teoría administrasaun, husi peskizador hareé katak oras ne,e
dadauk governu esforsu namanas oinsa atu atinji dezenvolvimentu ida ke
rigorozu.
1.2.
Prinsipiu
Naturalmente wainhira atu halo buat
ruma ita sempre iha Prinsipiu rasik hodi atinji objektivu, Prinsipiu mos
hanesan xave prinsipal ba ita nia hanoin husi ema ida ka grupu atu bele garante
komfortabilidade ba ita nia esperansa. Tuir matenek naa`in sira nia hanoin
konaba PRINSIPIU hanesan tuir mai ne,e ; tuir
TOTO
ASMARA
Os princípios são fundamentalmente
respeitosos ou, em outras palavras, os princípios são a parte mais essencial da
auto-estima, eskritor
nia interpretasaun katak Prinsipiu fundamentalmente sentidu respeitu, liafuan
seluk Prinsipiu hanesan parte ida ne,ebé esensial ba ita nia diknidade. No tuir
AHMAD JAUHAR
TAUHID
Princípios são visões
que guiam o comportamento humano que foi provado e suportado por tanto tempo, katak Prinsipiu
hanesan vizaun konaba komportamentu ema nian ne,ebé sai prova dokumentasaun
hodi uza ba tempu naruk.
1.3. Revizaun Konstituisaun Repúblika
Demokrátika Timor Leste (KRDTL)
Asembleia konstituinte halibur iha
sesaun plenariu iha loron 22 fulan marsu tinan 2002, hodi aprova no dekreta lei
inan Repúblika Demokrátika Timor Leste nian no vigora iha loron 20 fulan maiu
tinan 2002, ho sentidu ba ita katak atu la`o tuir saida mak ita nia
konstituisaun haruka, iha tinan tuir mai no ohin loron iha ona tinan 2018. Hahu
kedas husi Governu dahuluk, ita sempre la`o tuir dispozisaun konstitusional
hodi rezolve buat barak ona relasiona ho ita nia hakarak. Tan ne,e mak,
eskritor nia redasaun ida ne,e hakarak atu aktivu ba prosesu konstrusaun ne,ebé
mak tuir Lei Inan haruka. Tuir mai, eskritor rezumu teória tuir variavél ho
baze legal tuir tópiku monografia
hanesan tuir mai ne,e ;
1.
Teoria Desentralizasaun
Desentralizasaun mai husi liafuan
Latina, katak : “de”, siknifika katak Husik(Solto) no “centrum” siknifika
katak sentru (Centro). Desentrum siknifika katak husik ka entrega
husi Sentru. Desentralizasaun katak halo
tranferensia autoridade husi governu sentral ba governu lokal tuir sistema
administrasaun estatal, Tuir konstituisaun RDTL iha Artigu 5 alinea 1 konaba
Desentralizasaun, hanesan baze legal Timor Leste atu hala`o nia politika
dezenvolvimentu.[12]
Iha loron 13 fulan Maiu tinan 2013 eiz primeiru Ministru sestu Governu
Konstitusional Xanana Gusmão hatete
katak Atu estabelese Munisípiu iha Distritu Vikeke, presiza kontribuisaun hosi
entidade tomak no presiza tau hamutuk hanoin oinsá halo implementasaun
desentralizasaun no podér lokál, hodi bele garante ba futuru ida di'ak ba
labarik sira. Tamba ne'e mak implementasaun Munisípiu ne’e importante tebes,
atu nune'e ita bele ko'alia ba malu iha ita boot sira nia distritu rasik. Iha
fatin hanesan eiz ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Administrasaun
Estadu no Justisa no Ministru Administrasaun Estata, Sr. Dionísio Babo hatete iha
loron 18 fulan Maiu tinan 2015, Polítika
desentralizasaun no dezenvolvimentu lokál importante hodi garante estabilidade
kresimentu Timor-Leste nian, kria insentivu ba fixasaun iha zona rurál no evita
kresimentu instável liu iha sidade sira. Ne’e desizivu ba ita nia
dezenvolvimentu atu ita bele estabiliza kresimentu ita nia sidade sira, hodi
garante katak dalan ida ne’e maka halo ita sai organizadu no ordeira no tuir
kapasidade sira hosi ita-nia infraestrutura.
Hanesan matenek na`in ida ho naran Rodinelli[13] hatete katak Desentralizasaun hanesan fornese planejamentu, foti desizaun no
autoridade administrativa husi governu sentral ba organizasaun rejional,
unidade administrativa rejional, organizasaun lokal, governu lokal ou organizasaun
non governamental(ONG)) sira.
No tuir Smith[14],
iha mos karakteristika Desentralizasaun hanesan tuir mai ne,e ;
1. Fo kompeténsia atu implementa funsaun governu husi governu sentral ba iha gvernu lokal.
2. Funsaun autoridade tenki mensioa, ka
implementa funsaun ne,ebé ho karakterístiku (residual function).
3. Autoridade mak simu kompetensia iha rejiaun autonomia
4. Desentraliza poder lokál siknifika
atu estabelese no implementa politika ba autoridade hodi regula no administra
buat ne,ebé importansia iha natureza local.
5. Autoridade regula mak hanesan autoridade ida ne,ebé atu
estabelese norma komum no abstrata
6. Autoridade asegura mak hanesan
autoridade ida ne,ebé atu estabele norma legal nian ba karakteristika individu
no realidade ne,ebé mk iha
7. Realidade ne,ebé mak iha rejiaun
autonoma la tama iha organizasaun governu sentral nia ierarkia
8. Indika tipu ne,ebé relasaun entre
organizasaun sira
9. Kria vizaun politika ida ho diferensa estrutura nian iha
sistema politiku nia laran
Tuir mai, matenek na`in naran Bhenyamin Hoessein[15] justifika iha nia diskursu primeira vez wainhira iha nia doutoramentu,
katak iha kontekstu desentralizasaun, rejiaun autonoma ne,e la tama iha
organizasaun governu sentral nia ierarkia. Tan ne,e, iha ambitu
deskonsentrasaun ne,e tama iha organizasaun governu sentral. No Henry Maddick[16]
justifika katak, desentralizasaun hanesan transfere poder husi governu sentral
ba governu Lokal tuir Lei espesifikamente atu funsiona diak sira nia serbisu.
2.
Teoria
Administrasaun
Liafuan
administrasaun mai husi lian Latinu hanesan “Ad” siknifika katak intensivu no “Ministrare” siknifika katak Atende, ajuda
no kompleta, liafuan Administrasaun ho lian Belanda katak “Adminitratie”, no ho lian Ingles katak “Administration”; Administrasaun hanesan dalan ida ne,ebé
atu hatene ka baze fundamental ida wainhira hala`o prosesu dezenvolvimentu iha
organizasaun ka instituisaun sira nia kompozisaun. Hanesan
mos eskritor hakerek iha kapitulu anterior katak Administrasaun hanesan ajenti ida
ne’ebé atu promove dezenvolvimentu (agent
of development). Unidade, Aksaun, no Progressu sai hanesan valor no
identidade ne’ebé funsionariu públiku sira tenke tau iha sira nia kakutak nomós
implementa iha sira nia prátika serbisu loroloron, liuliu atu serbí ka fó
atendementu ba povu nia nesesidade no interese.
Tuir matenek
na`in ida naran John M.P Fiffner katak uza Administrasaun atu hodi hakerek buat
ruma iha Organizasaun, Grupu, Instituisaun no rejistu baze dadus ema no sasan
nian hodi atinji objektivu ne,ebé ita hakarak.
A teoria administrativa
é a segunda parte das três teorias organizacionais clássicas básicas (Hick e
Gullett, 1975). Aqui há uma diferença que é tendenciosa na prática gerencial na
teoria administrativa. Uma vez que a teoria da burocracia fornece uma explicação
organizacional "ideal", as teorias administrativas formulam
estratégias específicas para implementar estruturas burocráticas. A teoria
administrativa traduz muitos princípios básicos do modelo burocrático de forma
descritiva em princípios administrativos prescritivos da prática. A prova, a
teoria administrativa tem um título popular como "princípio de
gerenciamento" (Hick e Gullett, 1975). Hakerek na`in
halo tradusaun ba Tetum katak Teoria
administasaun hanesan parte daruak husi teoria datoluk ba organizasaun bázika
klasika nian (Hick dan Gullett, 1975). Iha
mos diferensa ne,ebé hatudu momos ba pratika jestaun iha teoria administrativa.
Tan ne,e mak teoria burokrasia fo justifikasaun konaba organizasaun hambrik ho
sistema “ideal”, teoria administrativa halo formulasaun konaba estratejia
espesifiku hodi implementa estrutura burokratika sira. Teoria administrativa
halo interpreta barak konaba prinsipiu modelu báziku burokratiku ho forma deskritiva
ba iha prinsipiu pratika administrativu preskritivu nian. Iha nia prova katak,
teoria administrasaun ho nia titulu popular hanesan “prinsipiu jestaun” (Hick dan Gullett, 1975).[17]
O primeiro e mais influente teórico administrativo foi o industrial francês Henry Fayol. Em 1916, Fayol identificou vários princípios de gestão. Em seu marco, um livro intitulado Gerência Geral e Indústria (que foi re-traduzido para o inglês em 1949) tornou-se o ponto de partida da teoria administrativa. Esses princípios têm sido amplamente aplicados ao design e prática de organizações e têm uma influência poderosa no design e administração de organizações industriais modernas. Alguns dos princípios básicos de gestão que Fayol introduziu são então comuns, mas são um reflexo de sua ampla aplicação e uso. Influente dahuluk teoria administrativu mak hanesan Industria Francês Henry Fayol. Iha 1916,[18] Fayol identifika prinsipiu oin-oin konaba jestaun. Iha nia istoria, iha livru ida ho titulu jestaun komum no industria ne,ebé nia halo tradusaun fali ba lian Ingles iha tinan, 1949 ne,e sai hanesan pontu mahusuk ida husi teoria administrativu. Prinsipiu hirak ne,e, implementa iha kontekstu ne,ebé luan ba dezeñu no pratika organizasaun no hatudu influensia bo`ot ba dezeñu no industria modernu organizasaun administrativu nian. Prinsipiu jestau báziku hirak ne,e Fayol aprezenta iha termu komum ne,ebé ohin loron ita hareé, maibe ida ne,e hanesan refleksu husi aplikasaun no utilizasaun ho kontekstu luan.
Prinsipiu báziku barak hanesan
modelu burokratiku ne,e difinidu husi Weber. Fayol (1949) fo difinisaun konaba prinsipiu baziku jestaun nian
hanesan tuir mai ne,e
O planejamento, direciona os gerentes para analisar as tarefas e os objetivos da organização e projetar estratégias específicas, bem como identificar as matérias-primas e o pessoal necessários para atingir os objetivos organizacionais. (Para saber até que ponto este princípio básico tem em comum com "regras, regras e procedimentos formalizados". Planezamentu, hanesan diresiona ba jestor atu analiza serbisu no objektivu organizasaun no planu estratejiku espesifiku hanesan identifika konaba material no personal (staff) ne,ebé persija atu kontrola objektivu organizasaun refere. Atu hatene barak liu tan konaba prinsipiu báziku ne,e iha prosesu komum ho “regra, norma no prosedimentu formalizadu”.
A organização, direciona os gerentes para alocar o pessoal, equipamentos e recursos necessários para atingir os objetivos organizacionais identificados no planejamento. Organizasaun, hanesan diresiona ba jestor atu aloka personal (staff), ekipamentu no rekursu nesesariu hodi atinji objektivu organizasaun planejamentu ne,ebé identifika ona.
A ordem, exige que os gerentes direcionem as atividades de membros de diferentes grupos de organizações membros para atingir os objetivos organizacionais. Ordem, haruka ema ne,ebé jestor atu diresiona membru organizasaun ne,ebé diferensa atu atinji objektivu organizasaun.
O controle exige que os gerentes usem sua autoridade para garantir que as ações dos trabalhadores sejam consistentes com os objetivos e regras organizacionais. Kontrola, jestor sira tenki uza sira nia kompetensia atu aselera traballador sira ho konsistensia konaba objektivu no regra organizasaun nian.
A Autoridade habilita os gerentes a usar o poder eo controle de subordinados para direcionar suas atividades em direção aos produtos da organização. Os subordinados são obrigados a produzir de acordo com a autoridade do superior na organização. Autoridade, hanesan abilita ka enkoraja jestor sira utiliza poder ho kontrolu subordinadu atu diresiona aktividade sira nian konaba produtu organizasaun.
Disciplina, direciona todos os membros da organização para transmitir regras organizacionais e diretrizes e penalidades especiais para os membros da organização que não realizam as tarefas de acordo com as regras da empresa. Disiplina, diresiona membru organizasaun hotu atu transmite regras organizasaun, no penalidade espesifiku ba membru organizasaun hotu ne,ebé la realiza pontualidade tuir regra empreza nian.[19]
3. Prinsipiu Administrasaun
Tuir matenek na`in Henry Fayol nia estabelese nia hanoin konaba Prinsipiu Administrasaun ne,ebé mensiona iha nia Livru hamutuk 14 hanesan tuir mai ne,e :
1. Fahe servisu (devision
of work);
2. Autoridade (authority);
3. Disiplina (dicipline);
4. Unidade komandu (unity of
command);
5. Unidade diresaun (unity of
direction);
6. Parte dahuluk tenke interese komum
duke interese privadu (subordination of individual interests to the general
interes);
7. Tenke iha salariu (remuneration);
8. Sentralizasaun (centralization);
9. Eskala organizasaun tenke bazeia ba
autoridade (line of outhority);
10. Ordem (ordem);
11. Justisa (equity);
12. Estabilizasaun husi postu pesoal (stability
of tenure of personnel);
13. Inisiativa (inisiative); no
14. Solidariedade entre traballador sira (exprit de corps).
4. Teoría Populasaun
Iha prinsipiu estadu atu serbisu iha
fatin ne,ebé deit, sempre iha komunidade, atu nune,e serbisu administrasaun
hamosu efisiensia no efikasia, tuir responsabilidade estadu nian. Tamba ne,e, Tuir
sientista ho naran Sukirno (2000),[20]
define katak populasaun hakarak hala’o aktividade hodi bele responde ba
nesesidade. Tamba total populasaun mós aumenta no dezempregu mós bele aumenta
hodi afeta ba aktividade lor-loron nia. Tan ne’e mak atu aumenta volume
populasaun ne’ebé mak laiha no bele mudansa hodi fó oportunidade ka servisu
hodi nune’e labele aumenta volume dezempregu. Tuir Sugiono iha nia livru metodu peskija
administrasaun katak: Populasaun mak area mai husi jerasaun foun, objektivu ou
subjektivu ne’ebe iha kualidade no karakter rasik ne’ebe sei nafatin husi
peskijador atu estuda no dada nia konkluzaun.
5.
Teoria Dezenvolvimentu
Dezenvolvimentu hanesan prosesu mudansa sosial ida nebé ho
partisipatoriu ne,ebé luan iha komunidade ida ho nia objetivu atu atinji mudansa sosial
ho material, inklui aumenta justisa nebé bo’ot no sira seluk nebé valorijadu,
ba maioria komunidade liu husi kontrolu ne’ebe bo’ot liu ne’ebe sira hetan ba
envairomentu sira nian. Dezenvolvimentu ne’ebe halao iha Timor- Leste halao tuir
faze ba faze, tuir programa governu nian ne,ebé hala`o iha tinan lima wainhira
governu ida hetan mandatu hodi lidera, iha asuntu ida ne’e ho objetivu katak
dezenvolvimentu ida ne’ebe ho nia interligadu, atu fó orientasaun hodi aselera
nasaun nia objetivu. Iha okaziaun ida ne’e suku ou area rural iha papel ne’ebe
importante teb-tebes atu determina esforsu hodi atinji dezenvolvimentu suku.
Iha artigu 72 alinea 1 Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste
hateten katak “Sei hari`i kbiit lokál ho ema ne’ebé koletivu iha rai-laran
ne’ebé iha órgaun reprezentativu, ho knaar atu organiza partisipasaun
sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira-nia
komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál, no la afeta partisipasaun Estadu
nian”
1.4. Governasaun Diak (Boa Governação)
Iha komprensaun katak governu
hanesan elementu husi elementu ne’ebe hari’i hanesan nasaun ne’ebe parte husi
sosiedade no area. ho une’e mos elementu governasaun hanesan poder atu halao
governasaun ho atendementu ba interese komunidade inklui diretu tomak atu
hala’o roda governasaun ho regulamentu konstituisaun no regulamentu sira seluk
atu hatur komunidade ho objetivu hodi alkansa prospriedade komunidade nian.
poder ne’ebe fo hanesan servisu ida atu regula no implementa norma no
seguransan iha komunidade no mos halao retribuisaun inklui regula lalaok
ekonomia iha nasaun ida. Iha parte seluk komunidade durante ne’e konsidera
hanesan ema ne’ebe mak servidor iha diretu no dever mesak hodi ajusta ho
regulamentu permanente husi governu no lejislativu. iha ne’e diferensia oituan
entre governu iha parte ida no komunidade iha parte seluk. iha komprensaun
refere governu nia poder boot liu kompara ho komunidade sira.
Governance la signifika hanesan
aktividade, maibe mos iha kontiudu ba manutensaun, jestaun, orientasaun,
treinador organizadora ne’e signifika hanesan mos governasaun. Governance
hanesan tradusaun husi Governasaun, no mos dezenvolve no sai publiku mak
hanaran Governasaun, maibe husi nia pratika ne’ebe diak liu mak hanaran Boa
governasaun (Good Governance).
Governo ou Governo em inglês definido como: "a direção autorizada
e a administração dos assuntos homens/mulheres em nação, estado, etc."direção
e administração autorizada das atividades de pessoas em um país, estado ou
cidade e assim por diante".
Enquanto o termo "governança" ou em inglês. A
"governança" do "ato, fato e maneira de governar"
significa: "ação, fatos, padrões e atividades ou a administração do
governo". Assim, "governança" é uma atividade (processo), como
Kooiman (1993) que a governança é mais uma "... uma série de processos de
interação sociopolítica entre governo e sociedade em vários campos relacionados
ao interesse público e à intervenção do governo nesses interesses". Governu
ka Government iha lian inglesa fo signifika hanesan: fo diresaun no
administrasaun ne’ebe iha poder ba aktividade ba sosiedade ne’ebe mak iha
nasaun, ka kapital.
Konseitu governance ka iha lian inggris. “Governance” katak
“the act, fact, manager of governing,”signifika “asaun, faktus,no aktividade ka
jestaun governu.” ho nune’e governance hanesan prosesu aktividade ida ne’ebe
deskobre husi matenek nain Kooiman (1993) katak governance hanesan prosesu interasaun social no
politiku entre governasaun ho sosiedade iha area oi-oin ne’ebe relasaun ho
komunidade nia prioridade no intervensaun governu tuir prioridade refere.[21]
Rocman (2000) afirma que a governança é um mecanismo para gerenciar recursos econômicos e sociais envolvendo a influência dos setores estaduais e estaduais em um esforço coletivo. "Rocman (2000) é mais especificamente no contexto do desenvolvimento, definindo a governança como um mecanismo para gerenciar recursos econômicos e sociais para fins de desenvolvimento. Boa governança, é um mecanismo de gerenciamento de recursos econômicos e sociais substanciais e sua aplicação para apoiar o desenvolvimento estável (com os principais termos eficientes) e relativamente uniforme. Tuir peritus Rocman (2000) hatete katak governance mak mekanizmu jestaun rekursu ekonomia no social ne’ebe hola parte ba influensia setor publiku no setor privadu iha esforsu pesoal koletivu. “Rocman (2000)espesifiku liu ba iha kontestu dezenvolviemntu, fo definisaun ba governance hanesan mekanizmu jestaun rekursu ekonomia no social ne’ebe iha substansial atu hasa’e dezenvolvimentu ne’ebe efisiente no ekilibru.[22]
KAPITULU III
METODOLOJIA PESKIZA
3.1.
Difinisaun Ba Iha Metodolojia
Metodolojia
peskiza ne’e sai parte importante tebes
tamba bele fo rezultadu diak liu husi peskiza nian ne’ebe maka hetan, metodologia maka hakerek
nain uza ba peskiza nian maka tuir seinsia maka sai hanesan dalan para atu buka
hatene klean liu tan ba iha sitausaun ne’ebé maka akontese dadaun durante
prosesu dezenvolvimentu, ho objektivu atu estuda konaba faktus ne’ebé maka atu sai hanesan
problema liu husi dalan no mos atu
hala’o kotrolu sosial no bele hatene kle’an liu tan konaba aselerasaun prosesu
dezenvolvimentu.
Tamba ne’e
eskritor nia objetivu atu hala’o peskiza atu nu’ne’e bele aumenta kapasidade no
koiñesementu, iha parte seluk mos metodolojia sai hanesan faktor determinate no mos, buat ne’ebe maka eskritor hala’o liu husi peskiza
durante ne’e hodi hetan nia rezultadu ne’ebe maka ho diak, no bele haklean liu
tan siénsia ne’ebe maka durante ne’e estuda iha nivel akadémika nia laran. Ita
parte seluk tuir sientista Soejono Soekanto, hateten katak
metodolojia ne’e hanesan siénsia ida ne’ebe maka importante no mos liu husi
peskiza ne’e maka bele hetan ka aumenta kapasidade no kuiñsementu teória nian, atu
nune’e bele haklean liu tan siénsia ne’e
rasik, no liu husi siénsia no peskiza ne’e sai hanesan sasukat ida bele foti
desizaun liu husi metodu ne’ebe maka uza hodi peskiza no analiza ba iha
realidade ka problema.
Problema ne’ebe
maka peskizador hetan iha terenu, maka durante prosesu dezenvolvimentu iha
munisipiu Viqueque laedauk responde ba povu hotu nia satisfasaun ligadu ho infraéstrutura.
3.2.
Métodu No Teknika Husi Peskiza
Peskiza hanesan metodu ida ne’ebe hodi atu halibur dadus hotu-hotu liu husi
internet, livru ka jornal sira ne’ebe iha ligasaun konaba servisu
administrasaun públiku ninian oinsa atu
hala`o prosesu dezenvolvimentu iha munisipiu Viqueque ne,e rasik
Ida
ne’e maka politika governu hatudu ba jerasaun foun sira, hanesan nasaun
Timor Leste sai hanesan mata dalan ida ba prinsipiu kona ba fahe kbit
administrasaun públiku sai mos dokumentus nasaun nian
ne’ebe relevante ho analiza
ne’ebe maka eskritor hetan ona, nia rezultadu ne’ebe maka realidade.
3.3. Téknika Husi Peskiza
1.
Téknika ne’ebé uza ho kualitativu, estuda
no foti informasaun sira ne’ebe rekolla
ona husi ligasaun ho dokumentus ka referénsia sira ne’ebé maka hodi hamosu
konkluzaun preliminar ho lolos hodi hetan rezultadu difinitivu husi kolektivu.
2.
Téknika kuantitativu maka hanesan,
prosesu rekolla dadus ho sistema ne’ebé maka eskritor uza ka prepara maka
hanesan informátika, husi kumputador ho análiza. Hodi fó estudu no ikus mai
bele hetan rezultadu estatístika ne’ebé iha kualidade. Konsultasaun no téknika aprezentasaun
rezultadu, maka orientador no mos dosente aula materia nian, atu nune.e bele
halo kunkulzasun konaba kualidade análiza tuir nia objetivu.
Atu nune’e iha faze ikus mai analizador
sei hala’o aprezentasaun hodi difini ba iha monografia iha painel. Dosente ne’ebe maka fo ezame ba analizador sira, no iha
parte seluk peskiza ho kualitativu, analizador sei hala’o dala ida deit iha
prosesu analiza nian laran, prosesu ida
atu haketak, prosesu ida maka halibur dadus sira hotu-hotu, hahu husi inisiu prosesu
análiza hala’o bei-beik no dezenvolve
tuir dinámika análiza nian.
3.4.
Populasaun No Amostra Peskiza
1.
Populasaun
Husi Peskiza
Populasaun maka hanesan jeneralizasaun
ne’ebe kompostu husi objetu ka sasan ne’ebe iha kualidade ho karakterístika balun ne’ebe maka eskritor hodi difini husi estudu liu husi análiza, ka observasaun
husi hakerek nain sei foti
populasaun atu hanesan objetu ida
husi análiza, iha populasaun
tanba analizador sei uza maka populasaun husi analiza, wainhira analizador uza
maka livru Konstituisaun RDTL, Jornal, Internet, ne’ebé maka iha relevante ho tópiku monografia.
2.
Amostra
Husi Peskiza
Amostra maka hanesan parte ida husi númeru karakterístika propriedade
ba populasaun anaáliza na`in, ne’ebe hodi responde no foti bazeia ba iha konsiderasaun no
kuiñesementu hodi sai hanesan
informasaun konaba análiza nian, iha amostra ida ne’e maka analizador foti dokumentasaun, iha amostra husi nia analiza. Iha parte seluk amostra
husi peskza ne’e hakerek nain uza normativu
liu husi nia análiza konaba prinsipiu
fahe kbit administrasaun públiku
3.5.
Fatin Peskiza
Metodolojia de peskiza
ne’ebe maka eskritor uza hanesan ba peskiza. Iha peskiza ne’e eskritor uza análiza normativu, area
peskiza maka hanesan tuir mai ne’e:
1. Haree
referénsia liu husi internet
2. Xanana redyn rhum(XANANA KULTURA),liu husi nia
internet
3. Uza
ligasaun Hotspot internet iha uma
4. Jornal
STL no RTTL, ka media publiku.
Tanba ne’e peskizador uza
normativu ne’ebe hodi foti livru sira maka haensan :
1. Konstituisaun
RDTL Timor Leste 2002
2. Movimentu,
visaun umanitaria no esperansa
3. STL
jornal Carp pawered by cp
4. Luta
hamutuk
5. Publikada
por forum hasessuk á(s)1:20 da manhã
6. NGO
fundasaun mahein (FM)
Ida ne’e
maka peskizador foti normativu
liu husi livru ne’ebé maka hakerek ona husi media editorial sira ne’ebe
maka temi iha leten.
KAPITULU
IV
ANALIZASAUN
KONA BA REZULTADU NO REZOLVE PROBLEMA
5.1.Prinsipiu
Kona Ba Fahe Kbit Administrasaun Públika
Prinsipiu
konaba fahe kbit administrasaun públika hanesan politika konstrutivu ida ne,ebé
hatuur metin kedas ona iha Konstituisaun Republika Demokrtika Timor Leste
(KRDTL) iha artigu 5 númeru 1 nia difinisaun, tan ne,e mak, dispozisaun legal
sempre haktuir ho nia prinsipiu no objektivu ida deit. Iha Prinsipiu konaba fahe kbit administrasaun
públika ida ne,e la`os programa husi partidu politiku sira nia komprimisiu,
maibe ne,e hakerek nanis ona iha Lei Inan Konstiuisaun RDTL.
Tuir
eskritór nia observasaun konaba prinsipiu fahe kbit administrasaun públiku iha
munisipiu Viqueque laedauk responde ba povu Viqueque tomak nia nesesidade liliu
iha dezenvolvimentu infraéstrutura. Iha obrigasaun organizasaun administrativa
ne,ebé hatuir iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste artigu 71
númeru 1 nia difinisaun katak Governu sentrál tenke iha reprezentasaun hosi
nível eskalaun administrativu oin-oin iha rai-laran.
Hau atu dehan deit katak iha
Munisipiu Viqueque, ita mos sei hadia hela kondisaun balu ne’ebé iha, maibe
oras ne’e dadaun sei prekupadu hela. Tamba kondisaun ne’ebé mak ita prepara
mak, ita tenke laó tuir orentasaun no posibilidade ne’ebé mak munsipiu ne’e
rasik iha. Ami halo kondernasaun ba liña sektorail hotu iha Viqueque laran,”
Administrador ne’e hato’o. Tuir nia katak, atu implementa munisipiu ne’e
laós atu koalia deit, maibe presiza hatene servisu oinsa bele implementa
lei sira ne’e iha munisipiu nia laran. Tan ne’e mak presiza halo koordenasaun,
informasaun ba komunidade sira para sira mos bele hatene.
Hau hanoin governu central mak fo
ona poder mai iha ne’e, presiza iha jestor ida, ne’ebé eleitu ba presidente
munisipiu ne’ebé ho votus ne’e mai husi komunidade. Nune’e mos iha asembleia
ida para kria dekretu lei, atu bele halaó sira nia servisu, tanba governu
sentral fó ona podér, entaun nia mos iha orsamentu rasik,” nia
informa. Tuir nia Munisipiu Viqueque rasik iha ona kbiit atu implementa no
devenvolvimentu rasik saida mak nia iha no atu halo. Maibe atu implementa
programa ne’e orsamentu sei ajuda nafatin husi governu sentral.
Iha
faze konkretu ne,ebé eskritor halo análizasaun no observasaun jerál iha
munisipiu Viqueque ho deskrisaun tuir mai ne,e ;
1. Dezenvolvimentu Infra-estrutura iha
Munisipiu Viqueque.
Termu dezenvolvimentu iha signifikadu oi-oin,
iha sékulu 21 ida ne’e desenvolvimentu la`os ona buat ne’ebe foun iha ema nia
rona ou dezenvolvimentu familiar ona ho ema no mos sai hanesan tópiku ida debate
namanas ba importansia ekonomia, politika no sosiedade, liu-liu iha nasaun
terseiru mundu sira presija tebes dezenvolvimentu ida ne’ebe bo’ot, iha
paragfrafu tuir ita sei ko’alia klaru liu tan konaba dezenvolvimentu.
Dezenvolvimentu mak prosesu mudansa hosi esforsu no servisu ema
ida, grupu ida ka nasaun hodi muda ou transforma moris ida ne’ebe ladiak ba
moris diak ne’ebe inklui aspetu hotu-hotu ne’ebe define ona tuir World
Bank (1990) ne’ebe kopia hosi Prof. Kameo (2010)katak: “Development
is a multi-dimentional process involving major changes in: social structures,
popular attitudes, national institutions, acceleration in economic growth,
reduction of inequality, and eradication of poverty“ Tuir Portes
(1976) hateten katak “dezenvolvimentu hanesan transfomasaun
ekonomia , sosial no kultura”. Desmvovimentu hanesan prosesu
mudansa ida nebee planeadu hodi hadia aspektu oi-oin moris povu nian.
Transformasaun ekomomia mak ita hare liu husi rendimentu nebee mai husi seitor
oi-oin atu nunee bele hadia ekonomia iha rai laran. Transformasaun ita bele
hare liu husi edukasaun, saude no infrastrutura. Transformasaun kultura hare
liu hasae esperitu nasionalizmu no promove kultura atu nunee bele hatudu
identidade nasaun ida nian.
Juridikamente, eskritor halo interpretasaun Lei ne,ebé
ezisti iha Timor Leste hanesan Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste nian difini momos iha Artigu 6
(Objektivu Estadu); estadu nia objektivu fundamental sira mak hanesan :
a.
Defende
no garante nasaun nia soberania
b.
Garante
no promove sidadaun sira nia direitu noliberdade fundamental, no respeitu ba
estadu nia prinsipiu kona-ba direitu demokrátiku
c.
Defende
no garante demokrásia politika no
partisipasaun populasaun nia kona-ba rezolusaun problema nasional sira
d.
Garante
dezenvolvimentu ba ekonomia, ba progresu siensia no teknika
e.
Harii
sosiedade ne,ebé hatur iha justisa sosiál, hodi hakiak sidadaun sira-nia moris
diak ba isin no ba klamar
f.
Proteje
didiak meiu-ambiente no boli nafatin riku-soin rai nian
g.
Hakatak
no haloko povu timoroan nia personalidade no liman rohan kultural
h.
Harii
no haburas relasaun diak no harosan (koperativa) ho povu no ho estadu hotu-hotu
i.
Promove
dezenvolvimentu ida ne,ebé nakait kaber ba setór oioin no rejiaun sira, no mos
fahe loloos produtu nasional nian
j.
Hamoris,
promove no garante biban no leet ne,ebé hanesan ba ema feto no mane.
Hosi
alinea hotu artigu 6 nia difinisaun eskritor halo konkluzaun badak ida hanesan
governu servisu diak tebes ba setór hotu-hotu maibe ladauk atinji pursentajem
meta dezenvolvimentu nian.
Atu dezenvolve ita nia Nasaun, atu harí Ekonómia ne’ebé
moderna no produtiva no atu kria empregu, presiza konstrói infra-estrutura bázika
no produtiva. Haré ba ita nia nessesidade tomak, eskala (ka
dimensaun) infra-estrutura nian no nia kustu sira sei bo’ot teb-tebes,
tamba ne,e maka, tenki planeia ho diak programa ida ne,e atu bele implementa,
ho hanoin no sukat ne’ebé realístiku.
Relasiona ho kestaun iha leten kona
ba dezenvolvimentu infra-estrutura iha Munisipiu
Viqueque laran, refere ba sektór privadu no públiku ne’ebé halo konstrusaun iha
komunidade. Infrastrutura ne’ebé kestiona ida ne’e inklui asesu kondisaun
ne’ebé la diak, hanesan: estrada, ponte, bareira, kanál, inundasaun,
elektrisidade no infrastrutura seluk tan.
Dezenvolvimentu infra-estrutura
ne’ebé komunidade kestiona liu maka kondisaun Estrada ne’ebé liga husi Postu
administrative Uato-Carbau ne’ebé a’at total desde independénsia Timor-Leste
to’o agora sai hanesan preokupasaun ba komunidade, ezijensia komunidade atu
rehabilita Estrada, tamba
Estrada mak sei sai hanesan ligasaun importante ba transporte.
Infrastrutura iha Munisipiu Viqueque laran tomak, durante
ukun rasik-an iha tinan barak ona iha Nasaun Timor-Leste ida ne’e,
dezenvolvimentu infra-estrutura liu-liu Estrada a’at total no ida ne’e sai
hanesan preokupasaun komunidade iha fatin refere.
Bazeia
ba hanoin sira iha leten nu’udar eskritor fó rezumu katak maske dezenvolvimentu
infra-estrutura balun lao ona iha Postu administrativu Viqueque Villa no bele
fó benefisiu ba komunidade sira, maibe komunidade lamenta teb-tebes ho
kondisaun Estrada a’at ne’ebé liga husi Suku ba Suku ka husi postu ida ba postu
seluk liu-liu iha Postu administrativu
Uato-lari to`o Uato-carbau, ho kondisaun Estrada ladiak sai hanesan
preokupasaun komunidade iha Postu administrativu sira. Infra-estrutura
munisipiu Viqueque sai preokupasaun bo`ot wainhira iha epoka udan monu rai,
hanesan foin dadaun akontese iha Postu administrativu Ossu ne,ebé foho Mundu
Perdidu akontese erozaun foin lalais ne,e, konkretamente fó impaktu bo`ot ba
komunidade sira atu hala`o sira nia aktividade negosiasaun lori produtu lokál
husi Viqueque ba Dili. Tuir Administrator
Munisipiu Viqueque Gregorio Henrique hateten, Akontesementu nee akontese iha
oras tuku 02:30, bainhira akontese diretor IAD dereitamente telefone ba nia
(Administrador). Hafoin simu tiha telefoni husi Diretor IAD, Administrador telefone direita ba Direktor Estrada, Tamba
Direktor estrada servisu iha Dili, atu buka meus oinsa bele responde rai monu
nee.
Hau dehan ba diretór lalais urjente atu oinsa maka
bele responde rai monu nee, tanba agora dadaun movimentu munisípiu Viqueque ba
Dili ladiak, no husi Dili mai Viqueque ladiak inklui mos agora dadaun
kampania partidu politika, nee duni ita tenke rezolve lalais,” dehan Gregorio
ba jornalista sira, iha ninia servisu fatin, Administrador Munisipiu Viqueque,
Kinta (05/07/2017). Alende telefoni ba Direktor Estrada, Administrador Gregorio
mos fo hatene ba iha direktor Solidaridade Sosiál, atu bele ba haree took sei
monu nafatin, afeita ba komunidade sira neebe maka hela besik neeba karik, bele
evekua husi fatin neeba. Portantu Direktor
MSS ba kedas ba iha fatin, nunee mos Direktor estrada mos mai kedas, hodi ba hare fatin akontesimentu. Tanba nee
Gregorio hateten, Dalan tetuk tiha ona, agora hein aterru hodi nunee movimentu
nee bele liu husi neeba, neebe agora dadaun sira liu husi fatin neebe iha dalan
alternativu. Iha biban nee mos Administrador Gregorio hateten, Konaba Seguransa
iha munisipiu Viqueque lao diak, tanba iha servisu hamutuk husi ESTAE,
CNE, Polisia Administrador Munisipiu, Postu administrativu, Xefi suku,
OPS.
Implementasaun programa
governu ne’ebé mai husi nasional liu husi Ministeriu Obras Publika (MOP), iha
Munisipiu Viqueque sei sai preokupasaun nafatin, tanba dezenvolvimentu seidauk
tuir ema hotu nia hakarak. Dezenvolvimentu iha Munisipiu Viqueque, kona-ba
infrastrutura li-liu estrada no ponte oras ne’e dadaun laó, envora
seidauk tuir ita hotu nia hakarak, Ita mos haree katak, governu iha hanoin ida
katak, prosesu dezenvolvimentu ne’e tenke laó faze por faze, dehan
Administrador Munisipiu Viqueque Francisco da Silva ba BT iha nia knar fatin
segunda 21/09 foin lalais ne’e. Nia hatete, bazea ba inplementasaun projetu
hanesan rehabilitasaun estada, ponte, baleta no barera, oras ne’e dadaun iha
Viqueque komesa laó diak uituan ona, maibe komunidade sira sei prekupa
nafatin. Franncisco hatutan, rehabilitasaun estrada hirak ne’e mai husi nasional,
tanba iha Munisipiu atu haree no halo koordenasaun ba inplementasaun obra ne’e. Nia
informa, konstrusaun estrada ne’ebé hahu husi Larigitu, Postu Administrativu
Ossu ne’ebé baliza ho Postu Administrativu Venilale to’o ba iha Munisipiu
Viqueque Villa hahu halao daudaun. “Estrada sira ne’ebé oras ne’e laó iha
Viqueque, ida ne’e projetu nasional, tanba ita nia governu hakarak hadia
Estrada no ponte sira iha ne’e projetu hirak ne’e laós mai husi PDDI/II,
maibe projetu ne’e mai husi nasional.
Nia dehan projetu hanesan PDID ne’e, ninia montante kiík ba ami
atu inplementa prioridade ne’ebé mai rasik identifika iha ne’e,”dehan
nia. Tuir nia kona-ba PDID iha Viquequ hanesan atu loke deit dalan ho
distansia 2 to 3 kilometrus, maibe labele liu orsamentu quinentus mill ne’ebé
aloka ba iha administarsaun. Atual Administrador ne’e akrersentan tan,
kuandu liu orsamentu ne’e, governu rasik mak bele disidi ba programa saida mak
bele inplementa. Tuir nia katak, oras ne’e dadaun iha Munisipiu Viqueque
iha mos projetu ne’ebé inplementasaun husi SEPFOPE hanaran empregu
rural.
Nia saleinta liu tan katak, Projetu rehabilitasaun sira iha
Munisipiu Viqueque los respossabiliadde husi Munisipiu, maibe husi Munisipiu
halo koordenasaun deit ba obra hirak ne’e. Nia parte informa mos katak,
inplementasaun ba obra ne’e rasik durante tinan rua ona no atu ba tinan tolu
ona seidauk ramata. Nune’e mos kompañia ne’ebé implementa obra iha
kompania rua. Maibe inplementasaun ba rehabilitasaun Estrada ne’e, maske
tinan tolu ona, maibe nia parte informa katak, kompania sira halo ne’e tuir
duni sira nia kapasidade finanseiru. Entertantu tuir observasaun BT nian
iha terenu katak,iha Munisipiu Viqueque, oras ne’e dadaun kona-ba
rehabilitasaun Estrada no ponte laó hela no obra ne’ebé iha Viqueque kaer husi
kompania OHCae Unip hahu husi 2013 ate 2015 ho nia durasaun tempu tinan
tolu.
2. Dezenvolvimentu Ekonomia iha Munisipiu Viqueque
Iha kontextu
dezenvolvimentu ekonomia, melloramentu iha administrasaun públiku nuudar
kestaun xavi atu atinzi kresimentu ekonomia ne’ebé inklusivu no sustentavel.
Estadu, iha tempu agora, laós deit nuudar instituisaun mamuk ida. Iha
dezenvolvimentu ekonomia, papél ida hosi seitor públiku mak atu fasilita
dezenvolvimentu ekonomia. Ida ne’e halo liu hosi fornesementu fasilidade sira
hanesan infraestrutura, prepara ema ho kualidade, estabelese sistema saude
públiku ne’ebé asesivel ba ema hotu, tau lei atu proteze ema nia direitu ba proprioedade,
kria seguransa atu ema sira sente seguru katak sira nia direitu proteze. Papél
seluk hosi seitor públiku iha dezenvolvimentu ekonomia mak sai nuudar
konsumidor no produtor. Nuudar produtor ba sasan no servisu, estadu hili seitor
estratejiku saida mak estadu tenki kontrola. Dala barak, seitor estratejiku
sira hanesan Estrada, be mos, seguransa públiku, edukasaun no saude nuudar
seitor sira ne’ebé estadu kontrola tanba seitor sira ne’e iha relasaun ho ema
barak nia moris.
Tamba ne’e,
seitor públiku, iha kontextu ekonomia, tama iha merkadu no pronto atu kompete
ho seitor privadu. Estadu halo ne’e liu hosi estabelesementu Emprezariu Públiku
no Ajensia Autonomu sira lori produz sasan no servisu hirak ne’ebé sidadaun
sira presiza. Maibé iha diferensia entre seitor públiku no seitor privadu. Alvu
final hosi seitor públiku mak atu serve ninia sidadaun sira. Seitor públiku
bele halo lukru atu mantein sustentabilidade finanseiru. Maibé lukru laos alvu
final. Pelu kontrariu, seitor privadu, ninia alvu final, tuir ninia natureza
mak atu halo lukru. Iha dalan saida deit, seitor públiku presiza servisu ho
efisiensia no efikasia. Iha ekonomia ida ne’ebé integradu no interdependente
hanesan agora, wainhira laiha profesionalizmu, wainhira kliente la satisfaz,
ita bele lakon atu kompete.
Iha kontextu harii estadu, estadu laos kompostu
deit hosi instituisaun. Harii estadu nuudar prosesu dinamiku ida ne’ebé rohan
laek. Instituisaun bele harii, ho kuadramentu legal, regulamentu no funsionariu
públiku sira. Maibé harii estadu la para iha ne’e. Importante liu mak oinsa
estadu hetan lejitimidade ka fiar hosi ninia sidadaun sira. Sidadaun sira iha
konfianasa ba instituisaun estadu atu jere sira nia interese, jere konflitu,
fornese servisu públiku, ba sira. Estudu no analiza barak ona iha mundu fo sai
katak fornesemetu servisu públiku nuudar parte integradu ida hosi prosesu harii
estadu. Fallansu atu fornese servisu sira hanesan edukasaun, saude, be mos,
infraestrutura bazika, baze ba dezenvolvimentu ekonomia, no seguransa sei hamenus
konfiansa ema nian ba iha instituisaun estadu. No wainhira konfiansa ne’e
laiha, estadu lakon ninia lejitimidade.
Iha âmbitu tolu iha leten, hadia servisu administrasaun
publiku nuudar kestaun xavi atu hadia ema nia moris. Too ikus diskusaun kona ba
servisu adminisrasaun públiku, labele para deit iha kontextu hadia funsionariu
públiku sira nia moris. Iha ambitu harii estadu, haforsa lejitimidade estadu
nian iha sosiedade nia leet nuudar pontu importate hosi servisu administrasaun
públiku nian.
[1] Konstituisaun
RDTL artigu 1 númeru 1
[2] Munisipiu mai husi lei numeru
9/2011
[3] Administrasaun munisipal lei
numeru 13/2014
[4] Konferensia internasional konaba
poder lokal
[5] Diskursu eiz primeiru ministru sestu
Governu Rui M. De Araújo konaba desentralizasaun
[8] Diskursu eiz primeiru ministru V
governu iha nia vizita da-9 ba Viqueque
[11] Abraham Lincoln
[14] Sientista Smith
[18] Henry Fayol. Iha 1916
[20] Sukirno
(2000)
[22] Rocman (2000)
Borgata Hotel Casino & Spa - Trip.com
ReplyDeleteBorgata Hotel 군포 출장마사지 Casino & Spa - 2021 Room Prices, Deals & Reviews. Save BIG w/ Online INR 동해 출장안마 12 OFF! deal and discounts with Borgata Hotel Casino & 동두천 출장안마 Spa 3/14 양산 출장안마 Borgata Way Borgata, Atlantic City, Rating: 4.5 계룡 출장마사지 · 13 reviews