Administrasaun publika

KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1   Antesendente
             Universalmente nasaun hotu hotu iha mundu kuaze adopta sistema administrasaun iha nia estadu ka governu rasik, atu atinji ita nia meta dezenvolvimentu persija iha sistema administrasaun ida ho rigorozu atu bele garante kualidade iha estadu ida nia laran. Tan ne,e mak, ohin loron nasaun hotu hotu iha rai klaran tuir prinsipiu hirak ne,e, estadu ida-idak sempre iha armonizasaun no estabilidade nasional hodi garante dezenvolvimentu liu husi administrasaun.
             Ho ida ne,e, Timor Leste mos hanesan nasaun ida ne,ebe kuiñesidu iha mundu internasional liu husi sakrifisiu timoroan sira nian hodi proklama ba mundu katak Timor Leste mos hanesan nasaun ida tuir dedikasaun wainhira luta ba independénsia ho nia funu maluk husi nasaun Indonezia. Ho solenidade hirak ne,e, timoroan sira konsege realiza sira nia mehi iha loron 20 fulan Maio tinan 2002 hodi sai hanesan nasaun ida. Husik tiha libertasaun Pátria hodi kontinua ba libertasaun rasik povu timoroan. Maski Timor Leste hetan nia independénsia tuir Konstituisaun RDTL artigu 1 numeru 1 (Repúblika Demokrátika Timor Leste hetan independénsia iha loron 28 fulan Novembro tinan 1975)[1] maibe, Timor Leste hala`o prosesu dezenvolvimentu hahu husi tinan 2002, siknifika katak Timor Leste hala`o  prosesu dezenvolvimentu ho idade ne,ebe sei nurak. Timor-Leste iha hela prosesu konstrusaun estadu atu bele sai hanesan nasaun ida ne’ebé bem organizadu, estruturadu, iha kapasidade, sólidu, forti no dignidade hodi alkansa ninia objektivu nasional. Estadu ne’ebé forte haree hosi oinsa nia iha sensibilidade hodi fornese atendementu ba interese no nesesidade públiku.  Prosesu ida ne’e foin bele mosu bainhira iha sistema administrasaun públika ida ne’ebé rigorozu, efisienti, no iha kapasidade no kapabilidade apropriadu.
Servisu administrasaun públiku durante ne’e hamosu diskusaun barak. Iha estudu no análiza barak ona mak foka ba dezafiu sira ne’ebé administrasaun públiku enfrenta. Iha mos diskusaun lubuk ida ona ne’ebé organiza lori diskuti kona ba administrasaun públiku iha Timor. Iha opinioens oioin, balu haree ba enkuadramentu legal ne’ebé eziste, liliu papél no poder hosi Komisaun Funsaun Públiku. Balu haree kona ba jestaun rekursu umanu. Balu haree kona ba kustu ne’ebé kontinua aumenta, impaktu fiskal, sustentabilidade no produtividade. Balu haree kona ba fornesementu servisu públiku. redasaun ida ne’e nuudar reflesaun pessoal ida bazeia ba istoria pesoal, observasaun direita, diskusaun ho kolega sira no istoria pessoal hirak ne’ebé autor hetan kona ba servisu administrasaun públiku iha Timor. Iha kontekstu ida ne’e, haree servisu administrasaun públiku relasiona ho fornesementu servisu públiku, dezenvolvimentu ekonomia no harii estadu. Servisu administrasaun públiku durante ne’e hetan preokupasaun; krítika hosi públiku. Preokupasaun ida ne’e refleta katak servisu administrasaun públiku durante ne’e seidauk la`o diak. Wainhira ita haree hosi pontu de vista sidadaun ne’ebé sai nuudar kliente ba iha servisu públiku, balu seidauk sente satisfaz ho dezempeñamentu servisu administrasaun públiku. Ida ne’e bele nota iha diskusaun sira iha media sira iha rai laran, diskusaun sira iha nivel politika públiku, diskusaun sira iha media sosial, to`o iha relatóriu sira. Ida ne’e la apar ho kustu hosi ita nia administrasaun públiku.
Haree hosi perspetiva finanseiru, kustu atu mantein makina estadu nian durante ne’e relativamente boot. Ida ne’e bazeia ba aspeitu valor nominál hosi kustu ne’ebé aloka liu hosi orsamentu estadu nian, komparasaun kustu administrasaun públiku ho ita nia ekonómia. Orsamentu ne’ebé uza atu lori mantein makina estadu atu funsiona aumenta hosi tempu ba tempu.
Iha observasaun lubuk ida ne’ebé eskritor nota durante ne’e, depois rona esperiénsia pessoal ema nian, observasaun iha fatin, no rona rasik mos argumentu hosi fornesedor servisu públiku sira. Tuir mai, komplikasaun sistema iha administrasaun públiku hanesan agora, impata dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun ne’ebe agora ema esperiénsia, susar ba ema atu sai kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida ne’e bele hamenus sidadaun nia konfiansa ba iha instituisaun públiku. Aspetu seluk mak opsaun no dezigualidade ne’ebe mosu. Melloramentu servisu administrasaun públiku la’os prosesu ida ne’ebé fasíl no presiza tempu badak. Ho mundu ida ne’ebé dinámiku, administrasaun públiku presiza adjusta an ho mudansa sosiedade laran. Sa tan alvu hosi servisu administrasaun públiku nian mak públiku. Tanba ne’e, avaliasaun ba servisu administrasaun públiku la para deit iha produtividade, maibé mos oinsa públiku nia satisfasaun ba servisu administrasaun públiku. Ho mundu ne’ebé agora iha, administrasaun públiku tenki loke-an atu hatan ba mudansa hirak ne’e. Tanba ne’e presiza iha inovasaun no kreatividade iha administrasaun públiku tamba públiku nia padraun atu hetan satisfasaun muda hosi a`at ba diak.
Dala barak ita hanoin katak sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar karidade ne’ebé estadu halo ba sidadaun sira; karik tanba la selu. Ita haree sidadaun sira ne’ebé buka atu hetan servisu públiku nu`udar ema desperadu sira. Ida ne’e kontradiz ho nosaun estadu, sa tan iha kontekstu ida ne’ebé ita harii hela ita nia instituisaun públiku sira. Sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar kestaun direitu fundamental ne’ebé proteze iha konstitusaun, no konvensaun hirak ne’ebé estadu Timor hola parte ba. Bele diskuti kona ba maneira oinsa atu fornese no atu finansia, maibe asesu ba servisu públiku nudar kestaun direitu. La’os karidade. Prinsipiu ida ne’e ema sira ne’ebé haknaar an iha instituisaun públiku tenki komunga.
             Administrasaun públiku ho karakterístika sai hanesan matadalan, inisiador, hamrik iha oin nuudar mákina lokomotivu ba mudansa no transformasaun iha dezenvolvimentu sosio-politiku no ekonomíku. Administrasaun públiku sai hanesan ajenti ida ne’ebé bele garante unidade nasional liu hosi nia serbisu ida ne’ebé profesional, justu no ekuitativa ba povu iha territoriu tomak. Profisional katak iha duni kbiit atu servisu ho diak, servisu ba interese povu tomak tuir dalan loos, normas, nomós étika. Justu katak administrasaun públiku tenki imparsial, neutru (netral), la iha diskriminasaun nomós responsabilidade. Ekuitativa katak administrasaun públiku iha kapasidade atu serví, hatán ba nesesidade povu tomak sem iha diskriminasaun, ne’e duni administrasaun públiku nia identidade hanesan ajenti ba unidade nasional. Administrasaun públiku tenke iha kapasidade atu serbisu ba povu ho efikasia(kualidade) no efisienti(forsa), iha konsensus no mós fó kbiit ba funsionariu sira rasik, setór privadu, no povu tomak atu servisu hamutuk, atu nune’e bele alkansa objetivu dezenvolvimenu nasional nian. Administrasaun públiku nia identidade hanesan ajenti ne’ebé fó exemplu di’ak no kbiit ba ema seluk,  administrasaun públiku tenke serbisu tuir vizaun estratejiku atu nune’e bele garante dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável. Administrasaun públika nia identidade hanesan ajenti ida ne’ebé atu promove dezenvolvimentu (agent of development). Unidade, Aksaun, no Progressu sai hanesan valór no identidade ne’ebé funsionariu públiku sira tenke tau iha sira nia kakutak nomós implementa iha sira nia prátika servisu loro-loron, liuliu atu serví ka fó atendementu ba povu nia nesesidade no interese.
            Bazeia ba Konstituisaun RDTL Artigu 5 númeru 1 hatete  katak, (estadu respeita, iha organizasaun rai laran nian, kona-ba PRINSIPIU atu fahe kbiit administrasaun publika nian) ho nune,e mak, ohin loron ita bolu naran Munisipiu, eskritor interpreta katak implementa desentralizasaun ho sentidu fundamental oinsa atu prosesa dezenvolvimentu ida ne,ebe orijem, lalais no klaru iha povu hotu-hotu nia satisfasaun no konfortabilidade. Kintu Governu konstitusional liu husi Konseilu Ministru (KM) konsege hasai ona rezolusaun hodi troka naran distritu ba Munisipiu, tan ne’e iha Timor Leste la iha ona distritu maibe  Munisipiu nebe mai husi lei númeru 9/2011[2]. Liu husi Konseilu Ministru Tersa-feira loron 22 fulan Outubru tinan 2014 konsege aprova lei númeru 13/2014 ba Administrasaun Minisipiu iha Timor Leste[3], tan nee’e komesa iha loron 23 fulan Outubru tinan 2014 ba oin Distritu iha Timor Leste laiha ona, maibe iha deit maka Administasaun iha Munisipiu 12 ho postu Administrativu 61 la inkliu Oecusse tamba Oecuse hanesan Zona Espesial. Eiz Ministru Estadu, Koordenadór Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa nian, no Ministru Administrasaun Estatál, Dionísio da Costa Babo Soares,  kumprimenta partisipante sira ne’ebé halibur-an iha Sala Konferénsia Otél Timor nian no esplika katak konferénsia ne’e ninia objektivu mak atu haburas prosesu desentralizasaun administrativu Timor-Leste nian, liuhosi kontaktu ho realidade podér lokál Portugál no Australia nian.[4]
Bainhira hato’o diskursu abertura ofisiál nian, eiz Primeiru-Ministru sestu governu Rui Maria de Araújo, subliña katak reforma sira iha desentralizasaun administrativu ne’ebé la’o hela ne’e, hala’o ho “objektivu atu lori servisu báziku sira ba besik liután populasaun, hodi fó benefísiu ba ita nia povu, hodi bele reforsa kapasidade atu jere ba asuntu hirak ne’ebé relasiona ho sira nia nesesidade no ba sira nia moris loron-loron nian, no haburas iha sira dinámika foun ida iha ita nia demokrásia no sidadania ne’ebé mak ita hotu defende. Eiz Primeiru-Ministru mós esplika tan katak, prosesu ida ne’e sei hala’o graduál, tanba Timor-Leste sei presiza atu dezenvolve ninia kbiit sira, hodi bele hetan “kapasidade institusionál, kapasidade umanu, kapasidade administrativu, kapasidade jestaun públiku no kapasidade lojístika, hanesan atu destaka de’it buat ruma ne’ebé importante liu.[5]
Durante aprezentasaun rua ne’e, Sekretáriu Estadu Administrasaun Lokál Portugál nian, António Leitão Amaro no Vise-Sekretáriu Departamentu Infra-estrutura, Bee, Rai no Propriedade Estadu Victoria nian, Terry Garwood, sira ko’alia kona-ba oinsá estrutura podér lokál nian iha sira nia país. Sira na’in rua hetan pergunta hosi partisipante sira kona-ba karakterístika sistema nian sira iha sira nia paíz, hodi bele reflete kona-ba modelu ida ne’ebé adekuadu tuir kontestu timor nian. Iha tinan rua oin mai, Timor-Leste sei tama ba faze desentralizasaun administrativu, hodi nune’e  nasaun kontinua la’o tuir dalan ida ne’e to’o harii podér lokál. eiz Primeiru-Ministru sestu Governu Rui Maria De Arújo esplika tan katak Governu sei konsentra nia atensaun tomak, inklui deskonsentrasaun ba munisípiu sira iha prosesu planeamentu nian, orsamentu no ezekusaun despeza sira, hahú kedas ona iha tinan 2016. Portavós Governu nian, eiz Ministru Estadu sestu governu, Agio Pereira, ko’alia katak, Konferénsia ne’e hanesan biban di’ak ida atu bele haree fila fali modelu hirak seluk no ita bele aprende daudaun, bainhira ita dezenvolve no fó forma ida ba modelu podér lokál nian iha Timor-Leste. Ita nia Konstituisaun dehan katak ita tenki organiza Estadu, atu nune’e bele hamosu partisipasaun direta no ativa hosi mane no feto sira iha vida politika. Bainhira ita la’o ba oin ho jerénsia di’ak, tuir dalan ba desentralizasaun nian, ida ne’e bele halo sidadaun hotu-hotu Timor-Leste nian sira partisipa iha dezenvolvimentu integradu no sustentável ba ita nia nasaun nian.
Papél organizasaun administrativa iha Timor–Leste ohin loron halo kontrolamentu no haburas sistema kontrola hó diak hodi estabelese kondisaun ida hó prosperu no hakmatek, atu fó asisténsia administrativu ba realizasaun prosesu desentralizasaun, hodi nune’e bele kontrola diak liu tan Populasaun ezizénsia iha munisipiu Viqueque. Estadu Timor-Leste tenke fó kritériu agresivu hodi bele regulariza kona-ba kapasidade no abilidade ne’ebé hetan husi organizasaun administrativa iha nasaun Timor-Leste atu fó positivu diak ba sidadaun hotu liu husi realizasaun fahe kbit administrasaun  ne’ebé tuir Konstituisaun RDTL haruka.
Parte organizasaun administrativa mós hetan aprovasaun fundus housi orsamentu jeral estadu (OJE) nian, atu nune’e bele hala’o kna’ar ba nasaun ne’ebé determina ona. Hó ida ne’e organizasaun administrativa ne’e importante teb-tebes hodi dada sai populasaun husi pobreza nia laran iha nasaun Timor-Leste atu banati tuir nasaun sira ne,ebé dezenvolvidu. Tamba ne’e mak Timor-Leste halo nia knar, bazeia ba konstituisaun RDTL iha artigu 71 kona-ba Organizasaun administrativu iha númeru 1 hatete katak Governu sentral tenki iha reprezentasaun hosi nivel eskalaun administrativu oin-oin iha rai-laran,[6] no artigu 72 alinea 1 hatete konaba sei harií kbiit lokál ho ema ne,ebé kolektivu iha rai-laran ne,ebé iha órgaun reprezentativu,[7] ho knar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál. Tan ne’e mak organizasaun administrativa importante tebes ba povu Timor-Leste atu bele fasilita ba area investimentu iha setor pribadu no setor públiku.         
Haré ba realidade ne,ebe mak iha, munisipiu Viqueque laedauk atinji meta dezenvolvimentu husi infraestrutura bázika ka laedauk responde ba povu munisipiu Viqueque ninia hakarak, iha situasaun ida ke difisil tebes ne,ebé fo impaktu bo`ot ba povu  ka populasaun refere iha setor públiku no pribadu. Tuir ita hotu nia hatene katak implementasaun politika desentralizasaun siknifika katak atu jere rasik prosesu dezenvolvimentu ida ho lalais no dignu, maibe, realidade ita hotu haré mos katak laedauk iha benefisiu husi implementaun politika desentralizasaun ne,e, bazeia ba tópiku monografia (Analiza konaba prinsipiu atu fahe kbit administrasaun publika nian iha munisipiu Viqueque tuir Konstituisaun RDTL Artigu 5) eskritor tenta atu analiza prosesu dezenvolvimentu husi implementasaun politika desentralizasaun iha munisipiu Viqueque ne,e rasik. Ita koalia konaba ADMINISTRASAUN ita mos koalia konaba dezenvolvimentu, tamba ne,e mak ita nia Governu hala`o politika servisu bazeia ba ita nia konstituisaun RDTL, hanesan eskritor nia tópiku monografia ne,ebé hakerek konaba konstituisaun artigu 5 númeru 1 nia difinisaun (estadu respeita, iha nia organizasaun rai-laran nian, kona-ba prinsipiu atu fahe kbit administrasaun públiku nian) portantu, iha tinan tolu liubá kotuk, ita bolu DISTRITU no agora ita bolu ona Munisipiu tamba ita nia konstituisaun RDTL mak haruka. Iha munisipiu Viqueque governu estabelese Munisípiu no poder lokál iha 2014, haré Ba programa politika ne,e, iha tinan 2013 eiz primeiru ministru kintu governu konstitusional Xanana Gusmão hala`o vizita ida hodi koalia konaba implementasaun politika desentralizasaun iha munisipiu Viqueque; eiz Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha Loron 14-15 fulan Maiu tinan 2013 hala’o vizíta dasiak ba Distritu Viqueque, hodi fó hatene ba populasaun sira kona-ba projetu implementasaun Polítika Desentralizasaun no Podér Lokál, iha distritu ne’ebá. Iha diskursu eiz Primeiru-Ministru hateten, Bainhira atu estabelese Munisípiu, Viqueque-oan sira presiza kompriende didi’ak objetivu hosi Munísipiu ne’e rasik, signifika katak, estabelese ona Munisípiu, Vikeke-oan sira mak sei halo jestaun rasik ba rekursu no poténsia sira ne’ebé iha, hodi dezenvolve rasik Distritu no povu nia móris ho sustentabilidade. Ita hasoru malu ohin, atu enkoraja malu, liuliu Vikeke-oan sira, grupu intelektuál, seitór privadu, veteranu, grupu feto, ONG no foin sa’e sira atu servisu hamutuk ho Administradór Distritu, Komisaun Instaladora no Líder Komunitáriu sira, atu hahú ona identifika poténsia no difikuldade sira ne’ebé iha, atu diskute no halo planu hodi prepara atu simu Munisípiu ho kompeténsia no responsabilidade. Atu estabelese Munisípiu iha Distritu Viqueque, presiza kontribuisaun hosi entidade tomak no presiza tau hamutuk hanoin oinsá halo implementasaun desentralizasaun no podér lokál, hodi bele garante ba futuru ida di'ak ba labarik sira. Tamba ne'e mak implementasaun Munisípiu ne’e importante tebes, atu nune'e ita bele ko'alia ba malu iha ita boot sira nia distritu rasik.[8] Ita nia dezenvolvimentu atu la`o diak ita depende ba Administrasaun hanesan babain ita rona katak governasaun diak (Boa Governação), buat hotu hotu nia xave mak administrasaun, tamba administrasaun hanesan ajenti ida ne,ebé atu promove dezenvolvimentu atu povu bele senti ho ksolok no hamnasa iha nia moris lor-loron, tuir mai ita matenek na`in naran Henry Fayol (1841-1952)[9] ho Frederick Winslow Taylor (1856-1916)[10], Hanesan aman ba Administrasaun (father of modern operational management theory). Fayol usa uma abordagem baseada no gerenciamento administrativo, enquanto Taylor por sua experiência com base em sua análise de gerenciamento operacional. O gerenciamento administrativo é uma abordagem da liderança superior para o nível mais baixo de liderança. Embora a definição de gerenciamento de operarive seja uma abordagem de baixo para cima Ho nune,e, hakerek na`in halo interpreta husi teoria Fayol nian katak nia hakarak halo aprosimasaun tuir jestaun administrativu (administrative management) portantu, Taylor nian katak nia hanesan esperiensia ida makaas, nia utiliza tuir ninia analizasaun konaba jestaun operativu (management operatif). Jestaun administrativu (administrative management) hanesan halo aprosimasaun ida ne,ebé husi nivel sentral to`o nivel lokál, no jestaun operativu (management operatif) hanesan aprosima husi nivel  lokál to`o nivel sentral. Iha kontestu ida ne,e, ita hatene katak Timor Leste mós adopta sistema ida Demokrásia iha ita nia Estadu, siknifika husi liafuan Demokrásia ne,e katak ukun ida ne,ebé mai husi Povu, ho Povu no sei fila fali ba Povu. Ho sentidu fraze ida ne,e ita mos hanoin, hatene no halo liu husi kada periódu tinan lima lima ita sempre selebra ita festa Demokrásia hodi hatuur metin Unidade nasional iha ita nia paíz nurak ida ne,e. Iha munisipiu Viqueque povu sira mos nunka lakon oportunidade direitu nian hodi ba partisipa iha festa Demokrásia refere, ho hanoin katak, atu haburas  Demokrásia hodi hala`o Dezenvolvimentu sustentável. Dalabarak, ita sempre rona katak “Hau nia votu mak hau nia Dezenvolvimentu”, maibe, ita haree ba situasaun real povu munisipiu Viqueque nunka hamnasa ba dezenvolvimentu liliu iha infraestrutura bázika hanesan; Be`e mos, Estrada nst. Tuir Matenek na`in ida husi Nasaun Estadus Unidus Amerika (EUA), ne’ebé hó naran Abraham Lincoln ne’ebé hamosu ideia iha situasaun klásiku nian, ne’ebé ko’alia kona-ba Demokrátiku, demokrásia tuir lian latina yunani nia, ka istila ne’e fahe ba parte rua, “Demos” ne’e hó nia sentidu katak povu “kratos” ka “Cartein” ne’e hó nia sentidu katak Governu, hó ida ne’e maka palavra Demokrasia ne’e hó nia sentidu kompletu katak, (of the people by the people for the people)[11] husi povu ba povu no fila fali ba povu, hó intensaun katak governu ne’e mai husi povu maka eleje ka nomeia, no nune’e governu ne’e mai husi povu, iha tempu mos governu ne’e mai husi povu maka sae ba assume pozisaun governu nia. Hó nune’e maka governu sai hanesan defensor no lori povu nia naran hódi serve estadu tomak, governu tenke iha sentidu dedikasaun tomak ba iha povu nia situasaun no nesesidade sira, hódi sustenta povu no estadu nia moris.
            Ita nia idade Demokrásia tuan tebes ona, maibe idade Dezenvolvimentu sei kosok oan hela, ita haree iha faktu ema hotu laiha espiritu nasionalizmu, formalmente ninina konsiensia mate tiha ona, ita hatene katak, Prinsipiu atu fahe kbit Administrasaun ne,e atu hakore povu husi pobreza nia laran. Bazeia ba kestaun ne,e, tuir Konstituisaun RDTL Artigu 137 alinea 2 nia difinisaun (administrasaun públiku nia estrutura iha dalan ida atu sees husi birokratizasaun, buka dada besik populasaun sira-nia serbisu no kaer metin interese partisipasaun nian iha nia jestaun efektivu), haree ba difinisaun artigu ne,e, eskritor haree katak munisipiu Viqueque ladauk hases aan husi birokratizasaun ne,e wainhira desntralizasaun administrativu entrega ona husi governu sentral ba munisipiu Viqueque, administrasaun ne,ebé diak ka profesional ne,e hetan fiar husi povu, iha kontekstu ida ne,e povu mak haruka ema ne,ebé mak atu jere administrasaun ne,e. Iha pontu balu ne,ebé  importante husi administrasaun ne,e mak fo atendementu publiku ba povu sira, siknifika katak organizasaun administrativu ne,e  mak  hanesan atendementu públiku ba buat ne,ebé povu hakarak atu benefisia lalais iha nesesidade lor-loron nian. Estadu ida hamrik sempre iha nia objektivu ida, hanesan Timor Leste iha Konstituuisaun RDTL Artigu 6 (Objektivu Estadu) nia leitura iha alinea D hatete katak, (Garante dezenvolvimentu ba ekonómia, ba progresu siénsia no téknika); Tan ne,e, ba sidadaun ida ne,ebé hala`o nia dever servisu iha instituisaun estadu wainhira hetan fiar husi povu prinsipalmente tenki hadomi povu, hadomi nasaun no interese komun. Atu dezenvolve asuntu báziku ne,ebé infrentadu husi povu mak ema ida ne,ebé tenki iha espíritu nasionalizmu hodi nune,e bele implementa aktividade estadu nian to`o meta dezenvolvimentu rigorozidade, oras ne,e dadauk munisipiu Viqueque sei iha nakukun laran liliu iha infraestrutura bázika.

1.2. Identifikasaun Problema

            Haree ba testu husi antesendente nian iha leten, eskritor identifika nia problema hanesan tuir mai ne,e ;
1.      Oinsa Servisu fahe kbit  Administrasaun públiku nian?
2.      Oinsa Implementa Politika Desentralizasaun Iha Munisipiu Viqueque?

1.3. Formulasaun Problema

Bazeia ba problema hirak temi ona iha leten observador nu’udar hakerek nain ba Monográfia ida ne’e, hodi halo formulasaun ba problema  mak hanesan tuir mai ne’e: “Tamba saida mak governu Timor-Leste hala`o prosesu dezenvolvimentu ho birokrasia tebes  ho nia razaun saida?

1.4. Limitasaun Problema

     Hare’e ba introdusaun hotu ne’ebe mak mensiona iha leten, nu’udar hakerek nain liu husi observasaun ne’e sei hare’e liu ba problema no obstakulu sira ne’ebé mak governu sentral desentraliza funsaun administrasaun nian ba poder lokál iha munisipiu Viqueque ne,ebé fahe kbiit administrasaun nian husi governu sentral.

1.5. Objektivu  hakerek.

Objektivu husi eskritor hakerek  monografia ida ne,e mak hanesan ;

1.      Atu hatene prosesu dezenvolvimentu iha munisipiu Viqueque
2.      Atu hatene diak liu tan konaba prosesu implementasaun politika Desentralizasaun Munisipiu Viqueque
3.      Atu hatene klean liu tan konaba oinsa servisu iha instituisaun estadu, liliu konaba ba jestaun administrativu.
4.      Atu oinsa maka eskritor bele hatene halo análiza hódi bele hakbiit no konkretiza eskritor nia pensamentu matenek nian konaba Administrasaun Munisipiu Viqueue, hódi finaliza monográfia ida ne’e hó efektividade.

            1.5.1 Objetivu jeral

            eskritor buka atu hatene klean kona-ba desentralizasaun konaba fahe kbiit administrasaun hó Organizasaun administrativu nian ne,ebé governu sentraliza ba munisipiu sira. No oinsa hareé konaba realizasaun  politika no prosesu implementasaun desentralizasaun iha munisipiu Viqueque

            1.5.2 Objektivu espesifiku

            Sai motivasaun idba estudante akadémika no governu liliu ministeriu administrasaun estatal hó nia  responsabilidade tomak ba  realizasaun politika desentralizasaun. Atu aumenta no fó koñesementu ba eskritor, iha estudu ida ne’e sai sientífiku liu kona-ba governu Timor-Leste hó Organizasaun administrativu realizasaun politika desentralizasaun iha munisipiu Viqueque.

1.6. Benefisiu hakerek

1.      Hanesan prosesu inovativu ida ne’ebé maka dinámiku hódi hakbiit     eskritor nia abilidade konseptu nian, nune’e mos bele hakbiit eskritor nia pensamentu akadémika nian.
2.      Hanesan mos rekerimentu, ka prosedimentu ba eskritor nia estudu final iha banku Universidade, hódi bele kompleta no finaliza estudu iha  lisensiadu.
3.      Koiñese ámbitu foun, kona-ba konseptu monografia iha banku universidade, hó lian ofisial (tetum), ne’ebé sai hanesan lian nasional iha Timor-Leste.
4.      Benefísiu ida mos mak sai sasukat ou refensia ba universídade liu-liu ba  Universídade Oriental Timor Lorosae (UNITAL) siraformalmente  sei hakerek diak liu tan iha futuru oin mai.

1.7   Razaun Foti Tópiku
Sai hanesan akademista  iha fakuldade Direitu departamentu siensia direitu,  juridikamente sente katak problema ne,ebé  akontese iha komunidade nia le’et liliu iha munisipiiu Viqueque infrenta dezafiu barak liga ho governu nia kompetensia. Bazeia ba interese eskritor atu observa nu’udar mata dalan ba problema ne’ebé mak akontese, hó nune’e eskritor foti tópiku Analiza konaba prinsipiu atu fahe kbit administrasaun públika nian iha munisipiu Viqueque tuir Konstituisaun RDTL Artigu 5. Tamba tópiku ne’e eskritor iha interese no influensía duni, hodi nune’e bele kompleta rekezitu fundamental  ba kandidatu lisensíatura iha Universidade Oriental Timor Lorosae(UNITAL).

1.8. Sistemátíka Hakerek Nian
Iha sistemátika ninia laran hakerek nain esplika no detallu liu kona-ba nia kapitúlu no nia sub-kapitúlu mak hanesan tuir mai ne’e:

Kapitúlu I Introdusaun

Ho nia Sub-kapitúlu  mak hanesan tuir mai ne’e, Antesendente, identifikasaun problema, Formulasaun Problema, Limitasaun Problema, Objetivu peskiza, Benefisiu Peskiza, Razau Foti Tópiku no mós sistémtika hakerek.
Kapitúlu II Revizaun Literatura

Iha sub-kapitúlu ida ne’e atu koalia kona-ba teoria ne’ebé mak relevante hó tópiku monografia nian.

Kapitúlu III Metódolojia Peskiza

Iha sub-kapitúlu ida ne’e atu koalia kona-ba saida mak peskiza, metódu peskiza, fontes uza dadus, metódu kolekta dadus no metódu analiza dadus.

Kapitúlu IV Esplikasaun no Elaborasaun Peskiza

Iha sub-kapitúlu ida ne’e koalia konaba Sistema Administrasaun, Papel Lideransa, Organizasaun Administrativa, Fatin Peskiza, Estrutura Administrasaun Munisipiu Viqueque, no mós dadus peskiza nian to’o esplikasaun peskiza nain.

Kapitúlu V Maktaka                 

Sub-kapitulu ida ne’e koalia kona-ba konkluzaun hó Sujestaun ka Rekomendasa.












KAPITULU II

 

REVIZAUN LITERATURA


1.1. Difinisaun teoria
Definisaun teoría hanesan baze legal ida ba hakerek nain hodi haktuir kona-ba politika governu Timor-Leste implementa desentralizasaun ba munisipiu sira no hareé liu ba munisipiu Viqueque, atu suporta eskritor bele hakerek monografia ne,e hó diak hodi uza teoría ne’ebé mak relevante hanessan fundamentu ou sasukat ida atu kaer metin hodi haforte liu tan ba eskritor nia hakerek ne’e hó síentifiku. Tamba ne’e mak hó sasukat ne’ebé iha, uza atu forma Monografia ida ne’e hakerek nain hareé no interese liu ba teoría administrasaun, husi peskizador hareé katak oras ne,e dadauk governu esforsu namanas oinsa atu atinji dezenvolvimentu ida ke rigorozu.
1.2. Prinsipiu
Naturalmente wainhira atu halo buat ruma ita sempre iha Prinsipiu rasik hodi atinji objektivu, Prinsipiu mos hanesan xave prinsipal ba ita nia hanoin husi ema ida ka grupu atu bele garante komfortabilidade ba ita nia esperansa. Tuir matenek naa`in sira nia hanoin konaba PRINSIPIU hanesan tuir mai ne,e ; tuir  TOTO ASMARA
Os princípios são fundamentalmente respeitosos ou, em outras palavras, os princípios são a parte mais essencial da auto-estima, eskritor nia interpretasaun katak Prinsipiu fundamentalmente sentidu respeitu, liafuan seluk Prinsipiu hanesan parte ida ne,ebé esensial ba ita nia diknidade. No tuir AHMAD JAUHAR TAUHID
Princípios são visões que guiam o comportamento humano que foi provado e suportado por tanto tempo, katak Prinsipiu hanesan vizaun konaba komportamentu ema nian ne,ebé sai prova dokumentasaun hodi uza ba tempu naruk.

1.3. Revizaun Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste (KRDTL)
Asembleia konstituinte halibur iha sesaun plenariu iha loron 22 fulan marsu tinan 2002, hodi aprova no dekreta lei inan Repúblika Demokrátika Timor Leste nian no vigora iha loron 20 fulan maiu tinan 2002, ho sentidu ba ita katak atu la`o tuir saida mak ita nia konstituisaun haruka, iha tinan tuir mai no ohin loron iha ona tinan 2018. Hahu kedas husi Governu dahuluk, ita sempre la`o tuir dispozisaun konstitusional hodi rezolve buat barak ona relasiona ho ita nia hakarak. Tan ne,e mak, eskritor nia redasaun ida ne,e hakarak atu aktivu ba prosesu konstrusaun ne,ebé mak tuir Lei Inan haruka. Tuir mai, eskritor rezumu teória tuir variavél ho baze legal  tuir tópiku monografia hanesan tuir mai ne,e ;

1.      Teoria Desentralizasaun
Desentralizasaun mai husi liafuan Latina, katak : “de”, siknifika katak Husik(Solto) no “centrum” siknifika katak sentru (Centro). Desentrum siknifika katak husik ka entrega husi  Sentru. Desentralizasaun katak halo tranferensia autoridade husi governu sentral ba governu lokal tuir sistema administrasaun estatal, Tuir konstituisaun RDTL iha Artigu 5 alinea 1 konaba Desentralizasaun, hanesan baze legal Timor Leste atu hala`o nia politika dezenvolvimentu.[12] Iha loron 13 fulan Maiu tinan 2013 eiz primeiru Ministru sestu Governu Konstitusional Xanana Gusmão hatete katak Atu estabelese Munisípiu iha Distritu Vikeke, presiza kontribuisaun hosi entidade tomak no presiza tau hamutuk hanoin oinsá halo implementasaun desentralizasaun no podér lokál, hodi bele garante ba futuru ida di'ak ba labarik sira. Tamba ne'e mak implementasaun Munisípiu ne’e importante tebes, atu nune'e ita bele ko'alia ba malu iha ita boot sira nia distritu rasik. Iha fatin hanesan eiz ministru Estadu, Koordenadór  Asuntu Administrasaun Estadu no Justisa no Ministru Administrasaun Estata, Sr. Dionísio Babo hatete iha loron 18 fulan Maiu tinan 2015, Polítika desentralizasaun no dezenvolvimentu lokál importante hodi garante estabilidade kresimentu Timor-Leste nian, kria insentivu ba fixasaun iha zona rurál no evita kresimentu instável liu iha sidade sira. Ne’e desizivu ba ita nia dezenvolvimentu atu ita bele estabiliza kresimentu ita nia sidade sira, hodi garante katak dalan ida ne’e maka halo ita sai organizadu no ordeira no tuir kapasidade sira hosi ita-nia infraestrutura.
 Hanesan matenek na`in ida ho naran Rodinelli[13] hatete katak Desentralizasaun hanesan  fornese planejamentu, foti desizaun no autoridade administrativa husi governu sentral ba organizasaun rejional, unidade administrativa rejional, organizasaun lokal, governu lokal ou organizasaun non governamental(ONG)) sira. No tuir Smith[14], iha mos karakteristika Desentralizasaun hanesan tuir mai ne,e ;
1.      Fo kompeténsia atu implementa  funsaun governu  husi governu sentral ba iha gvernu lokal.
2.      Funsaun autoridade tenki mensioa, ka implementa funsaun ne,ebé ho karakterístiku  (residual function).
3.      Autoridade mak simu kompetensia iha rejiaun autonomia
4.      Desentraliza poder lokál siknifika atu estabelese no implementa politika ba autoridade hodi regula no administra buat ne,ebé importansia iha natureza local.
5.      Autoridade regula mak hanesan autoridade ida ne,ebé atu estabelese norma  komum  no abstrata
6.      Autoridade asegura mak hanesan autoridade ida ne,ebé atu estabele norma legal nian ba karakteristika individu no realidade ne,ebé mk iha
7.      Realidade ne,ebé mak iha rejiaun autonoma la tama iha organizasaun governu sentral nia  ierarkia
8.      Indika tipu ne,ebé relasaun entre organizasaun sira
9.      Kria vizaun politika ida ho diferensa estrutura nian iha sistema politiku nia laran
Tuir mai, matenek na`in naran Bhenyamin  Hoessein[15] justifika iha nia diskursu  primeira vez wainhira iha nia doutoramentu, katak iha kontekstu desentralizasaun, rejiaun autonoma ne,e la tama iha organizasaun governu sentral nia ierarkia. Tan ne,e, iha ambitu deskonsentrasaun ne,e tama iha organizasaun governu sentral. No Henry Maddick[16] justifika katak, desentralizasaun hanesan transfere poder husi governu sentral ba governu Lokal tuir Lei espesifikamente atu funsiona diak sira nia serbisu.

2.      Teoria Administrasaun
Liafuan administrasaun mai husi lian Latinu hanesan “Ad” siknifika katak intensivu  no “Ministrare” siknifika katak Atende, ajuda no kompleta, liafuan Administrasaun ho lian Belanda katak “Adminitratie”, no ho lian Ingles katak “Administration”; Administrasaun hanesan dalan ida ne,ebé atu hatene ka baze fundamental ida wainhira hala`o prosesu dezenvolvimentu iha organizasaun  ka  instituisaun sira nia kompozisaun. Hanesan mos eskritor hakerek iha kapitulu anterior katak Administrasaun hanesan ajenti ida ne’ebé atu promove dezenvolvimentu (agent of development). Unidade, Aksaun, no Progressu sai hanesan valor no identidade ne’ebé funsionariu públiku sira tenke tau iha sira nia kakutak nomós implementa iha sira nia prátika serbisu loroloron, liuliu atu serbí ka fó atendementu ba povu nia nesesidade no interese.
Tuir matenek na`in ida naran  John M.P Fiffner katak uza Administrasaun atu hodi hakerek buat ruma iha Organizasaun, Grupu, Instituisaun no rejistu baze dadus ema no sasan nian hodi atinji objektivu ne,ebé ita hakarak.

               A teoria administrativa é a segunda parte das três teorias organizacionais clássicas básicas (Hick e Gullett, 1975). Aqui há uma diferença que é tendenciosa na prática gerencial na teoria administrativa. Uma vez que a teoria da burocracia fornece uma explicação organizacional "ideal", as teorias administrativas formulam estratégias específicas para implementar estruturas burocráticas. A teoria administrativa traduz muitos princípios básicos do modelo burocrático de forma descritiva em princípios administrativos prescritivos da prática. A prova, a teoria administrativa tem um título popular como "princípio de gerenciamento" (Hick e Gullett, 1975). Hakerek na`in halo tradusaun ba Tetum katak Teoria administasaun hanesan parte daruak husi teoria datoluk ba organizasaun bázika klasika nian (Hick dan Gullett, 1975). Iha mos diferensa ne,ebé hatudu momos ba pratika jestaun iha teoria administrativa. Tan ne,e mak teoria burokrasia fo justifikasaun konaba organizasaun hambrik ho sistema “ideal”, teoria administrativa halo formulasaun konaba estratejia espesifiku hodi implementa estrutura burokratika sira. Teoria administrativa halo interpreta barak konaba prinsipiu modelu báziku burokratiku ho forma deskritiva ba iha prinsipiu pratika administrativu preskritivu nian. Iha nia prova katak, teoria administrasaun ho nia titulu popular hanesan “prinsipiu jestaun” (Hick dan Gullett, 1975).[17]
               O primeiro e mais influente teórico administrativo foi o industrial francês Henry Fayol. Em 1916, Fayol identificou vários princípios de gestão. Em seu marco, um livro intitulado Gerência Geral e Indústria (que foi re-traduzido para o inglês em 1949) tornou-se o ponto de partida da teoria administrativa. Esses princípios têm sido amplamente aplicados ao design e prática de organizações e têm uma influência poderosa no design e administração de organizações industriais modernas. Alguns dos princípios básicos de gestão que Fayol introduziu são então comuns, mas são um reflexo de sua ampla aplicação e uso.  Influente dahuluk teoria administrativu mak hanesan Industria Francês Henry Fayol. Iha 1916,[18] Fayol identifika prinsipiu oin-oin konaba  jestaun. Iha nia istoria, iha livru ida ho titulu jestaun komum no industria ne,ebé nia halo tradusaun fali  ba lian Ingles iha tinan, 1949 ne,e sai hanesan pontu mahusuk ida husi teoria administrativu. Prinsipiu hirak ne,e, implementa iha kontekstu ne,ebé luan ba dezeñu no pratika organizasaun no hatudu influensia bo`ot ba dezeñu no industria modernu organizasaun administrativu nian. Prinsipiu jestau báziku hirak ne,e Fayol aprezenta iha termu komum ne,ebé ohin loron ita hareé, maibe ida ne,e hanesan refleksu husi aplikasaun no utilizasaun ho kontekstu luan.
Prinsipiu báziku barak hanesan modelu burokratiku ne,e difinidu husi Weber. Fayol (1949) fo difinisaun konaba prinsipiu baziku jestaun nian hanesan tuir mai ne,e
               O planejamento, direciona os gerentes para analisar as tarefas e os objetivos da organização e projetar estratégias específicas, bem como identificar as matérias-primas e o pessoal necessários para atingir os objetivos organizacionais. (Para saber até que ponto este princípio básico tem em comum com "regras, regras e procedimentos formalizados". Planezamentu, hanesan diresiona ba jestor atu analiza serbisu no objektivu organizasaun no planu estratejiku espesifiku hanesan identifika konaba material  no personal (staff) ne,ebé persija atu kontrola objektivu organizasaun refere. Atu hatene barak liu tan konaba prinsipiu báziku ne,e iha prosesu  komum ho “regra, norma no prosedimentu formalizadu”.
               A organização, direciona os gerentes para alocar o pessoal, equipamentos e recursos necessários para atingir os objetivos organizacionais identificados no planejamento. Organizasaun,  hanesan diresiona ba jestor atu aloka personal (staff), ekipamentu no rekursu nesesariu hodi atinji objektivu organizasaun planejamentu ne,ebé identifika ona.
               A ordem, exige que os gerentes direcionem as atividades de membros de diferentes grupos de organizações membros para atingir os objetivos organizacionais. Ordem, haruka ema ne,ebé jestor atu diresiona membru organizasaun ne,ebé diferensa atu atinji objektivu organizasaun.
               O controle exige que os gerentes usem sua autoridade para garantir que as ações dos trabalhadores sejam consistentes com os objetivos e regras organizacionais. Kontrola, jestor sira tenki uza sira nia kompetensia atu aselera traballador sira ho konsistensia konaba objektivu no regra organizasaun nian. 
               A Autoridade habilita os gerentes a usar o poder eo controle de subordinados para direcionar suas atividades em direção aos produtos da organização. Os subordinados são obrigados a produzir de acordo com a autoridade do superior na organização. Autoridade,  hanesan abilita ka enkoraja jestor sira utiliza poder ho kontrolu subordinadu atu diresiona aktividade sira nian konaba produtu organizasaun.
               Disciplina, direciona todos os membros da organização para transmitir regras organizacionais e diretrizes e penalidades especiais para os membros da organização que não realizam as tarefas de acordo com as regras da empresa. Disiplina, diresiona membru organizasaun hotu atu transmite regras organizasaun, no penalidade espesifiku ba membru organizasaun hotu ne,ebé  la realiza pontualidade tuir regra empreza nian.[19]
3.  Prinsipiu Administrasaun 
Tuir matenek na`in Henry Fayol nia estabelese nia hanoin konaba Prinsipiu Administrasaun ne,ebé mensiona iha nia Livru hamutuk 14 hanesan tuir mai ne,e :
1.      Fahe servisu (devision of work);
2.      Autoridade  (authority);
3.      Disiplina (dicipline);
4.      Unidade komandu (unity of command);
5.      Unidade diresaun (unity of direction);
6.      Parte dahuluk tenke interese komum duke interese privadu (subordination of individual interests to the general interes);         
7.      Tenke iha salariu (remuneration);
8.      Sentralizasaun (centralization);
9.      Eskala organizasaun tenke bazeia ba autoridade (line of outhority);
10.  Ordem  (ordem);
11.  Justisa  (equity);
12.  Estabilizasaun husi postu pesoal (stability of tenure of personnel);
13.  Inisiativa  (inisiative); no
14.  Solidariedade entre traballador sira (exprit de corps).
 
4.  Teoría Populasaun
Iha prinsipiu estadu atu serbisu iha fatin ne,ebé deit, sempre iha komunidade, atu nune,e serbisu administrasaun hamosu efisiensia no efikasia, tuir responsabilidade estadu nian. Tamba ne,e, Tuir sientista ho naran Sukirno (2000),[20] define katak populasaun hakarak hala’o aktividade hodi bele responde ba nesesidade. Tamba total populasaun mós aumenta no dezempregu mós bele aumenta hodi afeta ba aktividade lor-loron nia. Tan ne’e mak atu aumenta volume populasaun ne’ebé mak laiha no bele mudansa hodi fó oportunidade ka servisu hodi nune’e labele aumenta volume dezempregu. Tuir Sugiono iha nia livru metodu peskija administrasaun katak: Populasaun mak area mai husi jerasaun foun, objektivu ou subjektivu ne’ebe iha kualidade no karakter rasik ne’ebe sei nafatin husi peskijador atu estuda no dada nia konkluzaun.

5.      Teoria Dezenvolvimentu
   Dezenvolvimentu hanesan prosesu mudansa sosial ida nebé ho partisipatoriu ne,ebé luan iha komunidade ida ho nia objetivu atu atinji mudansa sosial ho material, inklui aumenta justisa nebé bo’ot no sira seluk nebé valorijadu, ba maioria komunidade liu husi kontrolu ne’ebe bo’ot liu ne’ebe sira hetan ba envairomentu sira nian. Dezenvolvimentu ne’ebe halao iha Timor- Leste halao tuir faze ba faze, tuir programa governu nian ne,ebé hala`o iha tinan lima wainhira governu ida hetan mandatu hodi lidera, iha asuntu ida ne’e ho objetivu katak dezenvolvimentu ida ne’ebe ho nia interligadu, atu fó orientasaun hodi aselera nasaun nia objetivu. Iha okaziaun ida ne’e suku ou area rural iha papel ne’ebe importante teb-tebes atu determina esforsu hodi atinji dezenvolvimentu suku.
Iha artigu 72 alinea 1 Konstituisaun Repúblika Demokrátika  Timor-Leste hateten katak “Sei hari`i kbiit lokál ho ema ne’ebé koletivu iha rai-laran ne’ebé iha órgaun reprezentativu, ho knaar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira-nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál, no la afeta partisipasaun Estadu nian”
1.4. Governasaun  Diak (Boa Governação)
Iha komprensaun katak governu hanesan elementu husi elementu ne’ebe hari’i hanesan nasaun ne’ebe parte husi sosiedade no area. ho une’e mos elementu governasaun hanesan poder atu halao governasaun ho atendementu ba interese komunidade inklui diretu tomak atu hala’o roda governasaun ho regulamentu konstituisaun no regulamentu sira seluk atu hatur komunidade ho objetivu hodi alkansa prospriedade komunidade nian. poder ne’ebe fo hanesan servisu ida atu regula no implementa norma no seguransan iha komunidade no mos halao retribuisaun inklui regula lalaok ekonomia iha nasaun ida. Iha parte seluk komunidade durante ne’e konsidera hanesan ema ne’ebe mak servidor iha diretu no dever mesak hodi ajusta ho regulamentu permanente husi governu no lejislativu. iha ne’e diferensia oituan entre governu iha parte ida no komunidade iha parte seluk. iha komprensaun refere governu nia poder boot liu kompara ho komunidade sira.
Governance la signifika hanesan aktividade, maibe mos iha kontiudu ba manutensaun, jestaun, orientasaun, treinador organizadora ne’e signifika hanesan mos governasaun. Governance hanesan tradusaun husi Governasaun, no mos dezenvolve no sai publiku mak hanaran Governasaun, maibe husi nia pratika ne’ebe diak liu mak hanaran Boa governasaun (Good Governance).
               Governo ou Governo em inglês definido como: "a direção autorizada e a administração dos assuntos homens/mulheres em nação, estado, etc."direção e administração autorizada das atividades de pessoas em um país, estado ou cidade e assim por diante".
Enquanto o termo "governança" ou em inglês. A "governança" do "ato, fato e maneira de governar" significa: "ação, fatos, padrões e atividades ou a administração do governo". Assim, "governança" é uma atividade (processo), como Kooiman (1993) que a governança é mais uma "... uma série de processos de interação sociopolítica entre governo e sociedade em vários campos relacionados ao interesse público e à intervenção do governo nesses interesses". Governu ka Government iha lian inglesa fo signifika hanesan: fo diresaun no administrasaun ne’ebe iha poder ba aktividade ba sosiedade ne’ebe mak iha nasaun, ka kapital.
Konseitu governance ka iha lian inggris. “Governance” katak “the act, fact, manager of governing,”signifika “asaun, faktus,no aktividade ka jestaun governu.” ho nune’e governance hanesan prosesu aktividade ida ne’ebe deskobre husi matenek nain Kooiman (1993) katak governance hanesan prosesu interasaun social no politiku entre governasaun ho sosiedade iha area oi-oin ne’ebe relasaun ho komunidade nia prioridade no intervensaun governu tuir prioridade refere.[21]
               Rocman (2000) afirma que a governança é um mecanismo para gerenciar recursos econômicos e sociais envolvendo a influência dos setores estaduais e estaduais em um esforço coletivo. "Rocman (2000) é mais especificamente no contexto do desenvolvimento, definindo a governança como um mecanismo para gerenciar recursos econômicos e sociais para fins de desenvolvimento. Boa governança, é um mecanismo de gerenciamento de recursos econômicos e sociais substanciais e sua aplicação para apoiar o desenvolvimento estável (com os principais termos eficientes) e relativamente uniforme. Tuir peritus Rocman (2000) hatete katak governance mak mekanizmu jestaun rekursu ekonomia no social ne’ebe hola parte ba influensia setor publiku no setor privadu iha esforsu pesoal koletivu. “Rocman (2000)espesifiku liu ba iha kontestu dezenvolviemntu, fo definisaun ba governance hanesan mekanizmu jestaun rekursu ekonomia no social ne’ebe iha substansial atu hasa’e dezenvolvimentu ne’ebe efisiente no ekilibru.[22]















KAPITULU III
METODOLOJIA  PESKIZA

3.1. Difinisaun Ba Iha Metodolojia
Metodolojia peskiza  ne’e sai parte importante tebes tamba bele fo rezultadu diak liu husi peskiza nian  ne’ebe maka hetan, metodologia maka hakerek nain uza ba peskiza nian maka tuir seinsia maka sai hanesan dalan para atu buka hatene klean liu tan ba iha sitausaun ne’ebé maka akontese dadaun durante prosesu dezenvolvimentu, ho objektivu atu estuda  konaba faktus ne’ebé maka atu sai hanesan problema  liu husi dalan no mos atu hala’o kotrolu sosial no bele hatene kle’an liu tan konaba aselerasaun prosesu dezenvolvimentu.
Tamba ne’e eskritor nia objetivu atu hala’o peskiza atu nu’ne’e bele aumenta kapasidade no koiñesementu, iha parte seluk mos metodolojia sai hanesan  faktor determinate no mos, buat  ne’ebe maka eskritor hala’o liu husi peskiza durante ne’e hodi hetan nia rezultadu ne’ebe maka ho diak, no bele haklean liu tan siénsia ne’ebe maka durante ne’e estuda iha nivel akadémika nia laran. Ita parte seluk tuir sientista  Soejono Soekanto, hateten katak metodolojia ne’e hanesan siénsia ida ne’ebe maka importante no mos liu husi peskiza ne’e maka bele hetan ka aumenta kapasidade no kuiñsementu teória nian, atu nune’e bele haklean liu tan siénsia  ne’e rasik, no liu husi siénsia no peskiza ne’e sai hanesan sasukat ida bele foti desizaun liu husi metodu ne’ebe maka uza hodi peskiza no analiza ba iha realidade  ka problema.
Problema ne’ebe maka peskizador hetan iha terenu, maka durante prosesu dezenvolvimentu iha munisipiu Viqueque laedauk responde ba povu hotu nia satisfasaun ligadu ho infraéstrutura.

3.2. Métodu  No Teknika Husi Peskiza
Peskiza hanesan metodu ida ne’ebe  hodi atu halibur dadus hotu-hotu liu husi internet, livru ka jornal sira ne’ebe iha ligasaun konaba servisu administrasaun públiku  ninian oinsa atu hala`o prosesu dezenvolvimentu iha munisipiu Viqueque ne,e rasik
Ida  ne’e maka politika governu hatudu ba jerasaun foun sira, hanesan nasaun Timor Leste sai hanesan mata dalan ida ba prinsipiu kona ba fahe kbit administrasaun públiku sai mos dokumentus nasaun  nian  ne’ebe relevante  ho analiza ne’ebe maka eskritor hetan ona, nia rezultadu ne’ebe maka realidade.
3.3. Téknika Husi Peskiza
1.      Téknika ne’ebé uza ho kualitativu, estuda no foti informasaun  sira ne’ebe rekolla ona husi ligasaun ho dokumentus ka referénsia sira ne’ebé maka hodi hamosu konkluzaun preliminar ho lolos hodi hetan rezultadu difinitivu husi kolektivu.
2.      Téknika kuantitativu maka hanesan, prosesu rekolla dadus ho sistema ne’ebé maka eskritor uza ka prepara maka hanesan informátika, husi kumputador ho análiza. Hodi fó estudu no ikus mai bele hetan rezultadu estatístika ne’ebé iha kualidade. Konsultasaun no téknika aprezentasaun rezultadu, maka orientador no mos dosente aula materia nian, atu nune.e bele halo kunkulzasun konaba kualidade análiza tuir nia objetivu.
Atu nune’e iha faze ikus mai analizador sei hala’o aprezentasaun hodi difini ba iha monografia  iha painel. Dosente ne’ebe   maka fo ezame ba analizador sira, no iha parte seluk peskiza ho kualitativu, analizador sei hala’o dala ida deit iha prosesu  analiza nian laran, prosesu ida atu haketak, prosesu ida maka halibur dadus sira hotu-hotu, hahu husi inisiu prosesu análiza hala’o bei-beik no dezenvolve  tuir dinámika  análiza nian. 
3.4. Populasaun No Amostra Peskiza
1.      Populasaun Husi Peskiza
Populasaun maka hanesan jeneralizasaun ne’ebe kompostu husi objetu ka sasan ne’ebe iha kualidade  ho karakterístika  balun  ne’ebe maka eskritor hodi difini  husi estudu liu husi análiza, ka observasaun husi hakerek nain  sei foti populasaun  atu  hanesan objetu  ida  husi  análiza, iha populasaun tanba analizador sei uza maka populasaun husi analiza, wainhira analizador uza maka livru Konstituisaun RDTL, Jornal, Internet, ne’ebé maka iha relevante  ho tópiku monografia.
2.      Amostra Husi Peskiza
            Amostra maka hanesan parte ida husi númeru karakterístika  propriedade  ba populasaun anaáliza na`in, ne’ebe hodi responde no foti  bazeia ba iha konsiderasaun no kuiñesementu  hodi sai hanesan informasaun konaba análiza nian, iha amostra ida ne’e maka analizador foti  dokumentasaun, iha amostra  husi nia analiza. Iha parte seluk amostra husi peskza  ne’e hakerek nain  uza normativu  liu husi nia análiza  konaba prinsipiu fahe kbit administrasaun públiku

3.5. Fatin Peskiza
                  Metodolojia  de peskiza  ne’ebe maka eskritor uza hanesan ba peskiza. Iha peskiza  ne’e eskritor uza análiza normativu, area peskiza maka hanesan tuir mai ne’e:
1.      Haree referénsia liu husi internet
2.      Xanana  redyn rhum(XANANA KULTURA),liu husi nia internet
3.      Uza ligasaun Hotspot internet iha uma
4.      Jornal STL no RTTL, ka media publiku.

                        Tanba ne’e peskizador uza normativu  ne’ebe hodi  foti livru sira maka haensan :
1.      Konstituisaun RDTL Timor Leste 2002
2.      Movimentu, visaun umanitaria no esperansa
3.      STL jornal Carp pawered by cp
4.      Luta hamutuk
5.      Publikada por forum hasessuk á(s)1:20 da manhã
6.      NGO fundasaun mahein (FM)
Ida ne’e  maka peskizador foti normativu  liu husi livru ne’ebé maka hakerek ona husi media editorial sira ne’ebe maka temi iha leten.










KAPITULU IV
ANALIZASAUN KONA BA REZULTADU NO REZOLVE PROBLEMA
5.1.Prinsipiu Kona Ba Fahe Kbit Administrasaun Públika  
Prinsipiu konaba fahe kbit administrasaun públika hanesan politika konstrutivu ida ne,ebé hatuur metin kedas ona iha Konstituisaun Republika Demokrtika Timor Leste (KRDTL) iha artigu 5 númeru 1 nia difinisaun, tan ne,e mak, dispozisaun legal sempre haktuir ho nia prinsipiu no objektivu ida deit.  Iha Prinsipiu konaba fahe kbit administrasaun públika ida ne,e la`os programa husi partidu politiku sira nia komprimisiu, maibe ne,e hakerek nanis ona iha Lei Inan Konstiuisaun RDTL.   
Tuir eskritór nia observasaun konaba prinsipiu fahe kbit administrasaun públiku iha munisipiu Viqueque laedauk responde ba povu Viqueque tomak nia nesesidade liliu iha dezenvolvimentu infraéstrutura. Iha obrigasaun organizasaun administrativa ne,ebé hatuir iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste artigu 71 númeru 1 nia difinisaun katak Governu sentrál tenke iha reprezentasaun hosi nível eskalaun administrativu oin-oin iha rai-laran.
Hau atu dehan deit katak iha Munisipiu Viqueque, ita mos sei hadia hela kondisaun balu ne’ebé iha, maibe oras ne’e dadaun sei prekupadu hela. Tamba kondisaun ne’ebé mak ita prepara mak, ita tenke laó tuir orentasaun no posibilidade ne’ebé mak munsipiu ne’e rasik iha. Ami halo kondernasaun ba liña sektorail hotu iha Viqueque laran,” Administrador ne’e hato’o. Tuir nia katak, atu implementa munisipiu ne’e  laós atu koalia deit, maibe presiza hatene servisu oinsa bele implementa lei sira ne’e iha munisipiu nia laran. Tan ne’e mak presiza halo koordenasaun, informasaun ba komunidade sira para sira mos bele hatene.
Hau hanoin governu central mak fo ona poder mai iha ne’e, presiza iha jestor ida, ne’ebé eleitu ba presidente munisipiu ne’ebé ho votus ne’e mai husi komunidade. Nune’e mos iha asembleia ida para kria dekretu lei, atu bele halaó sira nia servisu, tanba governu sentral fó ona podér, entaun nia mos iha orsamentu rasik,” nia informa. Tuir nia Munisipiu Viqueque rasik iha ona kbiit atu implementa no devenvolvimentu rasik saida mak nia iha no atu halo. Maibe atu implementa programa ne’e orsamentu sei ajuda nafatin husi governu sentral. 
Iha faze konkretu ne,ebé eskritor halo análizasaun no observasaun jerál iha munisipiu Viqueque ho deskrisaun tuir mai ne,e ;
1.      Dezenvolvimentu Infra-estrutura iha Munisipiu Viqueque.
Termu dezenvolvimentu iha signifikadu oi-oin, iha sékulu 21 ida ne’e desenvolvimentu la`os ona buat ne’ebe foun iha ema nia rona ou dezenvolvimentu familiar ona ho ema no mos sai hanesan tópiku ida debate namanas ba importansia ekonomia, politika no sosiedade, liu-liu iha nasaun terseiru mundu sira presija tebes dezenvolvimentu ida ne’ebe bo’ot, iha paragfrafu tuir ita sei ko’alia klaru liu tan konaba dezenvolvimentu.
Dezenvolvimentu mak prosesu mudansa hosi esforsu no servisu ema ida, grupu ida ka nasaun hodi muda ou transforma moris ida ne’ebe ladiak ba moris diak ne’ebe inklui aspetu hotu-hotu ne’ebe define ona tuir World Bank (1990) ne’ebe kopia hosi Prof. Kameo (2010)katak: “Development is a multi-dimentional process involving major changes in: social structures, popular attitudes, national institutions, acceleration in economic growth, reduction of inequality, and eradication of poverty“ Tuir Portes (1976) hateten katak “dezenvolvimentu hanesan transfomasaun ekonomia , sosial no kultura”.  Desmvovimentu hanesan prosesu mudansa ida nebee planeadu hodi hadia aspektu oi-oin moris povu nian. Transformasaun ekomomia mak ita hare liu husi rendimentu nebee mai husi seitor oi-oin atu nunee bele hadia ekonomia iha rai laran. Transformasaun ita bele hare liu husi edukasaun, saude no infrastrutura. Transformasaun kultura hare liu hasae esperitu nasionalizmu no promove kultura atu nunee bele hatudu identidade nasaun ida nian.
Juridikamente, eskritor halo interpretasaun Lei ne,ebé ezisti iha Timor Leste hanesan Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor  Leste nian difini momos iha Artigu 6 (Objektivu Estadu); estadu nia objektivu fundamental sira mak hanesan :
a.       Defende no garante nasaun nia soberania
b.      Garante no promove sidadaun sira nia direitu noliberdade fundamental, no respeitu ba estadu nia prinsipiu kona-ba direitu demokrátiku
c.       Defende no garante demokrásia politika  no partisipasaun populasaun nia kona-ba rezolusaun problema nasional sira
d.      Garante dezenvolvimentu ba ekonomia, ba progresu siensia no teknika
e.       Harii sosiedade ne,ebé hatur iha justisa sosiál, hodi hakiak sidadaun sira-nia moris diak ba isin no ba klamar
f.       Proteje didiak meiu-ambiente no boli nafatin riku-soin rai nian
g.      Hakatak no haloko povu timoroan nia personalidade no liman rohan kultural
h.      Harii no haburas relasaun diak no harosan (koperativa) ho povu no ho estadu hotu-hotu
i.        Promove dezenvolvimentu ida ne,ebé nakait kaber ba setór oioin no rejiaun sira, no mos fahe loloos produtu nasional nian
j.        Hamoris, promove no garante biban no leet ne,ebé hanesan ba ema feto no mane.
Hosi alinea hotu artigu 6 nia difinisaun eskritor halo konkluzaun badak ida hanesan governu servisu diak tebes ba setór hotu-hotu maibe ladauk atinji pursentajem meta dezenvolvimentu nian.  
Atu dezenvolve ita nia Nasaun, atu harí Ekonómia ne’ebé moderna no produtiva no atu kria empregu, presiza konstrói infra-estrutura bázika no produtiva. Haré ba ita nia nessesidade tomak, eskala (ka dimensaun) infra-estrutura nian no nia kustu sira sei bo’ot teb-tebes, tamba ne,e maka, tenki planeia ho diak programa ida ne,e atu bele implementa, ho hanoin no sukat ne’ebé realístiku.
Relasiona ho kestaun iha leten kona ba dezenvolvimentu infra-estrutura iha  Munisipiu Viqueque laran, refere ba sektór privadu no públiku ne’ebé halo konstrusaun iha komunidade. Infrastrutura ne’ebé kestiona ida ne’e inklui asesu kondisaun ne’ebé la diak, hanesan: estrada, ponte, bareira, kanál, inundasaun, elektrisidade no infrastrutura seluk tan.
Dezenvolvimentu infra-estrutura ne’ebé komunidade kestiona liu maka kondisaun Estrada ne’ebé liga husi Postu administrative Uato-Carbau ne’ebé a’at total desde independénsia Timor-Leste to’o agora sai hanesan preokupasaun ba komunidade, ezijensia komunidade atu rehabilita Estrada, tamba Estrada mak sei sai hanesan ligasaun importante ba transporte.
Infrastrutura iha Munisipiu Viqueque laran tomak, durante ukun rasik-an iha tinan barak ona iha Nasaun Timor-Leste ida ne’e, dezenvolvimentu infra-estrutura liu-liu Estrada a’at total no ida ne’e sai hanesan preokupasaun komunidade iha fatin refere.
Bazeia ba hanoin sira iha leten nu’udar eskritor fó rezumu katak maske dezenvolvimentu infra-estrutura balun lao ona iha Postu administrativu Viqueque Villa no bele fó benefisiu ba komunidade sira, maibe komunidade lamenta teb-tebes ho kondisaun Estrada a’at ne’ebé liga husi Suku ba Suku ka husi postu ida ba postu seluk  liu-liu iha Postu administrativu Uato-lari to`o Uato-carbau, ho kondisaun Estrada ladiak sai hanesan preokupasaun komunidade iha Postu administrativu sira. Infra-estrutura munisipiu Viqueque sai preokupasaun bo`ot wainhira iha epoka udan monu rai, hanesan foin dadaun akontese iha Postu administrativu Ossu ne,ebé foho Mundu Perdidu akontese erozaun foin lalais ne,e, konkretamente fó impaktu bo`ot ba komunidade sira atu hala`o sira nia aktividade negosiasaun lori produtu lokál husi Viqueque ba Dili. Tuir Administrator Munisipiu Viqueque Gregorio Henrique hateten, Akontesementu nee akontese iha oras tuku 02:30, bainhira akontese diretor IAD dereitamente telefone ba nia (Administrador). Hafoin simu tiha telefoni husi Diretor IAD, Administrador  telefone direita ba Direktor Estrada, Tamba Direktor estrada servisu iha Dili, atu buka meus oinsa bele responde rai monu nee.
Hau dehan ba diretór lalais urjente atu oinsa maka bele responde rai monu nee, tanba agora dadaun movimentu munisípiu Viqueque ba Dili ladiak, no husi Dili mai Viqueque ladiak inklui  mos agora dadaun kampania partidu politika, nee duni ita tenke rezolve lalais,” dehan Gregorio ba jornalista sira, iha ninia servisu fatin, Administrador Munisipiu Viqueque, Kinta (05/07/2017). Alende telefoni ba Direktor Estrada, Administrador Gregorio mos fo hatene ba iha direktor Solidaridade Sosiál, atu bele ba haree took sei monu nafatin, afeita ba komunidade sira neebe maka hela besik neeba karik, bele evekua husi fatin neeba. Portantu Direktor MSS ba kedas ba iha fatin, nunee mos Direktor estrada mos mai kedas, hodi ba hare fatin akontesimentu. Tanba nee Gregorio hateten, Dalan tetuk tiha ona, agora hein aterru hodi nunee movimentu nee bele liu husi neeba, neebe agora dadaun sira liu husi fatin neebe iha dalan alternativu. Iha biban nee mos Administrador Gregorio hateten, Konaba Seguransa iha munisipiu Viqueque lao diak, tanba  iha servisu hamutuk husi ESTAE, CNE, Polisia  Administrador Munisipiu, Postu administrativu, Xefi suku, OPS.
Implementasaun programa governu ne’ebé mai husi nasional liu husi Ministeriu Obras Publika (MOP), iha Munisipiu Viqueque sei sai preokupasaun nafatin, tanba dezenvolvimentu seidauk tuir ema hotu nia hakarak. Dezenvolvimentu iha Munisipiu Viqueque, kona-ba infrastrutura li-liu estrada no ponte  oras ne’e dadaun laó, envora seidauk tuir ita hotu nia hakarak, Ita mos haree katak, governu iha hanoin ida katak, prosesu dezenvolvimentu ne’e tenke laó faze por faze, dehan Administrador Munisipiu Viqueque Francisco da Silva ba BT iha nia knar fatin segunda 21/09 foin lalais ne’e. Nia hatete, bazea ba inplementasaun projetu hanesan rehabilitasaun estada, ponte, baleta no barera, oras ne’e dadaun iha Viqueque komesa laó diak  uituan ona, maibe komunidade sira sei prekupa nafatin. Franncisco hatutan, rehabilitasaun estrada hirak ne’e mai husi nasional, tanba iha Munisipiu atu haree no halo koordenasaun ba inplementasaun obra ne’e. Nia informa, konstrusaun estrada ne’ebé  hahu husi Larigitu, Postu Administrativu Ossu ne’ebé baliza ho Postu Administrativu Venilale to’o ba  iha Munisipiu Viqueque Villa hahu halao daudaun. “Estrada sira ne’ebé oras ne’e laó iha Viqueque, ida ne’e projetu nasional, tanba ita nia governu hakarak hadia Estrada no ponte sira iha ne’e  projetu hirak ne’e laós mai husi PDDI/II, maibe projetu ne’e mai husi nasional.
Nia dehan projetu hanesan PDID ne’e, ninia montante kiík ba ami atu inplementa prioridade ne’ebé mai rasik identifika iha ne’e,”dehan nia. Tuir nia kona-ba PDID iha Viquequ hanesan atu loke deit dalan ho distansia 2 to 3 kilometrus, maibe labele liu orsamentu quinentus mill ne’ebé aloka ba iha administarsaun. Atual Administrador ne’e akrersentan tan, kuandu liu orsamentu ne’e, governu rasik mak bele disidi ba programa saida mak bele inplementa. Tuir nia katak, oras ne’e dadaun iha Munisipiu Viqueque iha mos projetu ne’ebé inplementasaun husi  SEPFOPE hanaran empregu rural. 
Nia saleinta liu tan katak, Projetu rehabilitasaun sira iha Munisipiu Viqueque los respossabiliadde husi Munisipiu, maibe husi Munisipiu halo koordenasaun deit ba obra hirak ne’e. Nia parte informa mos katak, inplementasaun ba obra ne’e rasik durante tinan rua ona no atu ba tinan tolu ona seidauk ramata. Nune’e mos kompañia ne’ebé implementa obra iha kompania rua. Maibe inplementasaun ba rehabilitasaun Estrada ne’e, maske tinan tolu ona, maibe nia parte informa katak, kompania sira halo ne’e tuir duni sira nia kapasidade finanseiru. Entertantu tuir observasaun BT nian iha terenu katak,iha Munisipiu Viqueque, oras ne’e dadaun kona-ba rehabilitasaun Estrada no ponte laó hela no obra ne’ebé iha Viqueque kaer husi kompania OHCae Unip hahu husi  2013 ate 2015 ho nia durasaun tempu tinan tolu.
2.      Dezenvolvimentu Ekonomia iha Munisipiu Viqueque
Iha kontextu dezenvolvimentu ekonomia, melloramentu iha administrasaun públiku nuudar kestaun xavi atu atinzi kresimentu ekonomia ne’ebé inklusivu no sustentavel. Estadu, iha tempu agora, laós deit nuudar instituisaun mamuk ida. Iha dezenvolvimentu ekonomia, papél ida hosi seitor públiku mak atu fasilita dezenvolvimentu ekonomia. Ida ne’e halo liu hosi fornesementu fasilidade sira hanesan infraestrutura, prepara ema ho kualidade, estabelese sistema saude públiku ne’ebé asesivel ba ema hotu, tau lei atu proteze ema nia direitu ba proprioedade, kria seguransa atu ema sira sente seguru katak sira nia direitu proteze. Papél seluk hosi seitor públiku iha dezenvolvimentu ekonomia mak sai nuudar konsumidor no produtor. Nuudar produtor ba sasan no servisu, estadu hili seitor estratejiku saida mak estadu tenki kontrola. Dala barak, seitor estratejiku sira hanesan Estrada, be mos, seguransa públiku, edukasaun no saude nuudar seitor sira ne’ebé estadu kontrola tanba seitor sira ne’e iha relasaun ho ema barak nia moris.
Tamba ne’e, seitor públiku, iha kontextu ekonomia, tama iha merkadu no pronto atu kompete ho seitor privadu. Estadu halo ne’e liu hosi estabelesementu Emprezariu Públiku no Ajensia Autonomu sira lori produz sasan no servisu hirak ne’ebé sidadaun sira presiza. Maibé iha diferensia entre seitor públiku no seitor privadu. Alvu final hosi seitor públiku mak atu serve ninia sidadaun sira. Seitor públiku bele halo lukru atu mantein sustentabilidade finanseiru. Maibé lukru laos alvu final. Pelu kontrariu, seitor privadu, ninia alvu final, tuir ninia natureza mak atu halo lukru. Iha dalan saida deit, seitor públiku presiza servisu ho efisiensia no efikasia. Iha ekonomia ida ne’ebé integradu no interdependente hanesan agora, wainhira laiha profesionalizmu, wainhira kliente la satisfaz, ita bele lakon atu kompete.
Iha kontextu harii estadu, estadu laos kompostu deit hosi instituisaun. Harii estadu nuudar prosesu dinamiku ida ne’ebé rohan laek. Instituisaun bele harii, ho kuadramentu legal, regulamentu no funsionariu públiku sira. Maibé harii estadu la para iha ne’e. Importante liu mak oinsa estadu hetan lejitimidade ka fiar hosi ninia sidadaun sira. Sidadaun sira iha konfianasa ba instituisaun estadu atu jere sira nia interese, jere konflitu, fornese servisu públiku, ba sira. Estudu no analiza barak ona iha mundu fo sai katak fornesemetu servisu públiku nuudar parte integradu ida hosi prosesu harii estadu. Fallansu atu fornese servisu sira hanesan edukasaun, saude, be mos, infraestrutura bazika, baze ba dezenvolvimentu ekonomia, no seguransa sei hamenus konfiansa ema nian ba iha instituisaun estadu. No wainhira konfiansa ne’e laiha, estadu lakon ninia lejitimidade.
Iha âmbitu tolu iha leten, hadia servisu administrasaun publiku nuudar kestaun xavi atu hadia ema nia moris. Too ikus diskusaun kona ba servisu adminisrasaun públiku, labele para deit iha kontextu hadia funsionariu públiku sira nia moris. Iha ambitu harii estadu, haforsa lejitimidade estadu nian iha sosiedade nia leet nuudar pontu importate hosi servisu administrasaun públiku nian.




[1] Konstituisaun RDTL artigu 1 númeru 1
[2] Munisipiu mai husi lei numeru 9/2011
[3] Administrasaun munisipal lei numeru 13/2014
[4] Konferensia internasional konaba poder lokal
[5] Diskursu eiz primeiru ministru sestu Governu Rui M. De Araújo konaba desentralizasaun
[6] konstituisaun RDTL iha artigu 71
[7] konstituisaun RDTL iha artigu 72
[8] Diskursu eiz primeiru ministru V governu iha nia vizita da-9 ba Viqueque
[9] Henry Fayol (1841-1952)
[10] Frederick Winslow Taylor (1856-1916)
[11] Abraham Lincoln
[12] konstituisaun RDTL iha Artigu 5 alinea 1
[13] Sientista Rodinelli
[14] Sientista Smith
[15] Sientista Bhenyamin  Hoessein
[16] Sientista Henry Maddick
[17] (Hick dan Gullett, 1975).
[18] Henry Fayol. Iha 1916

[20] Sukirno (2000)
[21] Kooiman (1993)
[22] Rocman (2000)

Comments

  1. Borgata Hotel Casino & Spa - Trip.com
    Borgata Hotel 군포 출장마사지 Casino & Spa - 2021 Room Prices, Deals & Reviews. Save BIG w/ Online INR 동해 출장안마 12 OFF! deal and discounts with Borgata Hotel Casino & 동두천 출장안마 Spa 3/14 양산 출장안마 Borgata Way Borgata, Atlantic City,  Rating: 4.5 계룡 출장마사지 · ‎13 reviews

    ReplyDelete

Post a Comment